Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Läti ei piira võõrtööjõu riiki sissetoomist

Harry Tuul 22. juuni 2007, 00:00

"Pole ühtegi arvulist piirangut kolmandate riikide töötajatele," ütles Läti sotsiaalministeeriumi tööosakonna juhi asetäitja Imants Lipskis. "Tööandja peab maksma keskmist palka ja lisamaksu 50 eurot kuus iga töötaja pealt."

Sarnaselt Eestiga vaadatakse tööjõupuuduses vaevlevas Lätis üha enam itta. Nii kasvas kolmandatest riikidest pärit töötajatele väljastatud töölubade arv eelmisel aastal 2398-le, aasta varem anti lube 2076. Enamik töötajaid tuleb Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest.

"Näiteks minu ministeeriumis on vähemalt 12 vakantset kohta. Ja see ei ole halb töö, see on väga huvitav ja loov töö," ütles Läti e-valitsuse minister Ina Gudele, kelle sõnul vajab kohalik IT-sektor 8600 inimest, samas kui igal aastal lõpetab kooli vaid kuni 1500 spetsialisti. "Läti firmad töötavad väga tõsiselt, et leida koostööpartnereid teistes riikides."

Eesti ettevõtjad Lätis võõrtööjõudu enamasti ei kasuta. "Tööjõuga tõsiseid probleeme pole, sest maksame minu arvates väga head palka. Enamik töölisi on Riia-lähedastest linnadest ja asulatest," rääkis ASi Tartu Maja Betoontooted tütarfirma SIA TMB Elements juhatuse liige Priit Tiru.

Tiru sõnul on aga probleeme konstruktorite ja betooni kui materjali tundvate inimestega, keda ei jätku, kuid võõrtööjõudu pole plaanis kasutama hakata.

Eestis on tähtajalise loaga võõrtööliste hulk isegi vähenenud. Kui 2005. aastal sai selle 602 inimest, siis eelmisel aastal vaid 500. Selle aasta esimeses kvartalis rahuldas tööturuamet 128 luba. Lisaks kehtib Eestis kolmandate riikide kodanikele sisserände piirarv 0,05 protsenti elanikkonnast, mida küll plaanitakse tõsta 0,1 protsendile.

Ettevõtjad on valjuhäälselt kritiseerinud võõrtööjõu sissetoomise keerukust, mille bürokraatiareeglite täitmiseks võib kuluda kuni aasta.

"Tööjõuturul läheb olukord kindlasti ainult kriitilisemaks. Kuna juba praegu ei jätku tööjõudu, seda mitte ainult kaubanduses, vaid ka teeninduses, ehituses ja tootmises," ütles kolmapäeval aripaev.ee-le Rimi Eesti Foodi tegevjuht Ruth Laatre.

"Võõrtööjõu sissetoomine ei ole lihtne ega meeldiv otsus, aga see võib osutuda Eestile kui kahaneva tööjõuressursiga riigile hädavajalikuks, et hoida meie riigi majandus konkurentsivõimeline," lisas ta.

Juuni keskel tegi valitsuskabinet ettepaneku, mis lihtsustab välistööjõu sissetoomise tingimusi. "Eelkõige vähenevad bürokraatia ja ajakulu, mis on seotud dokumentide menetlemisega, ning lisaks sellele kehtestatakse kindlad kriteeriumid, mille alusel on üldse võimalik lühiajalise töötamise registreeringut või tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleda," ütles majandusministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse peaspetsialist Sille Rossi, kelle sõnul on siseministeeriumil aega teha parandusettepanekuid novembrini.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktor Siim Raie tõdes, et praegu Eesti süsteem Lätiga sarnast võimalust ette ei näe, kuid ta lootis, et valitsuse otsus parandab olukorda.

"Laias laastus on põhimõte sama - tööandja peab sissetoodavale tööjõule garanteerima keskmisest kõrgema palga," selgitas Raie. "Loodame, et pingeline olukord tööjõuturul mõnevõrra leevendub."

Lätis on võrreldes Eestiga mitu korda suurem probleem inimeste riigist lahkumine.

Iirimaale, Suurbritanniasse ja teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse on juba hinnanguliselt lahkunud 86 000 inimest. Kõige hullema stsenaariumi järgi võib järgmise kümne aastaga lahkuda Lätist paremat teenistust otsima 200 000 inimest.

Eestist on hinnanguliselt lahkunud ligikaudu 30 000 inimest, neist enamik on läinud Soome.

Senine süsteem on liiga bürokraatlik ning ettevõttele on suhteliselt ebaselge, missugused on need kriteeriumid, mille alusel tehakse otsus välismaalasele tööloa andmisel. Bürokraatlikkus väljendub eelkõige asjaajamise ja menetlemise liiga pikas ajas ning näiteks seadmete ja masinate operaatorite korral vajaduses esitada spetsiaalne taotluskiri. Samuti on praegune kahekuuline tööturuameti ooteaeg ettevõtja jaoks liiga pikk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing