Maatriksi-Mart lahkub

Altvee olek, mõtted ja jutt on sama selged nagu tema hõbehalli sihverplaadiga käekell. Temast kiirgub korralikkust, korrektsust, läbimõeldust ja distsipliini. Aeg-ajalt, särava naeratuse taga võib märgata vabanemisrõõmu ja suurt kergendust. Sel nädal teatas Altvee oma peatsest lahkumisest pangajuhi toolilt, põhjuseks rootslastest omanike tekitatud ja talle vastuvõetamatu maatrikssüsteem juhtimises.

"Ma pole aastaid neli nädalat järjest puhanud. Nüüd puhkan ja augustikuus ma ei tee midagi. Võtan venna ja isa kaasa ning läheme koos Alpidesse matkama. Et natuke looduses olla," ütleb ta. Kalleim aare - 9kuune poeg Karl Marten ja abikaasa Kaja jäävad seekord koju.

Altvee ütleb, et abikaasa on tema parim kaaslane, kellega saab kõike arutada.

"Ta on alati olnud mulle mitte ainult hea abikaasa, vaid ka hea kaaslane. Ta toetas mind, kui tegin otsuse see koht vastu võtta. Ta toetas mind ka nüüd, kui otsustasin lahkuda," ütleb Altvee.

Pangajuhi tööpäev algab igahommikuse liftisõiduga peaaegu tornmaja tippu, mille akendest avaneb erakordne vaade sadamale ja merele. Lifti klaasseinast, mis on suunatud siseaatriumi poole, näeb kiirel teekonnal kõrgustesse kõikide korruste tööelu ja laudade taga istuvaid töötajaid.

"Neid hommikuid, kus liftiga üles sõidan ja töö peale ei mõtle, on ikka väga harva. Tihti hakkan tööasjadele mõtlema kodust tulles või veelgi varem. Sellise ettevõtte juhina töötab mingi osa ajust 24 tundi ööpäevas," räägib Altvee. Tööle sõidab Altvee aga isikliku Saabiga, sest panga poliitika ei näe juhtidele ette ametiautosid.

Altvee räägib võlusõnast - maatrikssüsteemist, südamelähedasest Ida filosoofiast ja sellest, et elus on muudki, peale positsiooni ja raha.

"Usun, et minu rahalised võimalused on praegu suuremad, kui Eesti keskmisel inimesel ja ehk käib see kohaga kaasas. Olen pannud tähele, et inimesed ei mõista, kuidas võib selliselt töökohalt ära minna. Ilus vaade, hea positsioon ja kena palganumber pole need asjad, mis kinni hoiavad," räägib Altvee. "See on ikka tegemise rõõm ja tiimitunne."

Rääkides juhtimise maatrikssüsteemist, selgitab Altvee põhjalikult rahvusvahelise ettevõtte juhtimismeetodit. Maatrikssüsteem tähendab lihtsustatult seda, et tütarpankades allutakse samal ajal mitmele sama staatusega juhile. "Ma leidsin, et kuna juhtimismetoodika on nii palju muutunud, siis on õigem anda juhtimine üle uuele juhile," selgitab Altvee.

Altvee ütleb, et talle meeldib rohkem töötada inimeste ja tiimidega, vähem teha koordineerimistööd, mis tõi kaasa rohkem lähetusi, telefonikoosolekuid jms.

Kokku töötab SEB Ühispangas töötab 1500 inimest. Kuidas Altvee oma alluvaid motiveeris?

"Enamik inimesi on motiveeritud siis, kui nad saavad tegeleda alaga, mis neile meeldib ja kui neil on töö seal piisavalt huvitav. Kõik lisategurid, ka rahalised motivatsiooniskeemid, toetavad ja ilma selleta ei saa, kuid ainult sellega kedagi rõõmsaks ei tee. Eesti inimesele on omane mõnevõrra suurem iseseisvus, et neil oleks võimalik ise mõelda, ise lahendusi leida, ise otsida," selgitab ta.

Altvee sõnul tegi ta esmalt lahkumisotsuse, alles seejärel tulid ka uued tööpakkumised.

"Ma mõtlesin selle üle, kas jätkata või mitte ja alles siis hakkasin vaatama, mida edasi teha. Kui su hing ja mõte on vaba uuteks asjadeks, siis sa ka näed neid rohkem. Ja ma pole vaatamist lõpetanud, mõni pakkumine on päris põnev," muigab Altvee. Ta tunnistab, et eks aeg-ajalt tehti ikka tööpakkumisi, kuid siis oli ta neile suletud.

On vaid üks asi, millest Altvee ei räägi - lahkumishüvitis.

"Sel teemal ma ei taha rääkida, jätame vahele," lausub ta napilt. Küsimusele, kas ta lepib edaspidises elus vähemaga, vastas Altvee: "Miks ka mitte. Arvan, et uute pakkumiste puhul vaatan, kui põnev see asi mulle on."

Luukeresid lahkuval juhil enda sõnul kapis pole. "Olen juhtinud panka teadmise ja tahtmisega, et kõik otsused on pangale kasuks. Ei usu, et on tehtud suuri vigasid, mis teeksid omanikele või pangale kahju," ütleb ta.

Kas kabinetist on palju asju välja kolida?

"Eks mul paar päeva sellega läheb, vaadata, mida uuele juhile jätta ja mida kaasa võtta. Tühi ruum on alati toredam, ega mul seal väga palju asju pole. Asjad ahistavad, üritan neid mitte koguda."

Altvee kirg on karate ning südamelähedane idamaade filosoofia.

"Olen karates küll ainult asjaarmastaja ja viimased aastad pole saanud sellega tegeleda. See pole ainult füüsiline sport, vaid sul peab töötama ka pea. Lisaks kogu see filosoofia. Sa tegeled iseendaga. Mitte et kuidas sa teistele paistad, vaid täiesti iseendaga ja oma rajaga siin elus," räägib Altvee.

Tartu Ülikoolis psühholoogi hariduse saanud Kaja räägib, et teab Marti juba lapsepõlvest saadik ja Mart teda ka.

Nad on mõlemad Rakverest pärit, ent lähedam tutvumine sai alguse siis, kui Kaja õppis abituuriumis, Mart oli aga ülikoolis rebane. Kolm aastat tagasi nad abiellusid.

"Mart on tore inimene. Tema kui inimese juures köidab mind, et ta on äärmiselt usaldusväärne, aus ja sihikindel. Ta ehk on väljapoole kinnise loomuga, kuid ta on siiras ja aus. Mingeid erinevaid maske tal pole," räägib Kaja.

Ta ütleb, et arutavad abikaasaga kodus kõiki asju. Ka SEB Ühispanka tööle minek ja nüüd sealt lahkumine oli teemaks. Kas psühholoogina tuleb ka selliste otsuste puhul nõu anda?

"Psühholoogias on selline reegel, et professionaalset nõu lähedastele ei anta. Me aktsepteerime teineteise valikuid ja otsuseid. Samamoodi nagu aktsepteerisin Mardi otsust SEB Ühispanka tööle asumisel, aktsepteerin ka otsust sealt lahkuda," ütleb Kaja.

"Ta pole karjäärile orienteeritud inimene, ehkki tema CVd vaadates võib seda välja lugeda. Tähtis positsioon ja kõlav ametnimetus pole talle tähtsad. Tööpakkumised on ta saanud tänu tublile tööle. Tema jaoks ongi olnud põhiline alati töö sisu ja see, kuidas ja mida ta teeb. Kui ühel hetkel tuleb piir ette, jääb üle muuta põhimõtteid või leida uus tee," räägib Kaja.

9kuune Karl Marten on mees, kes praegu nõuab peres jäägitut tähelepanu.

"Eks ta kindlasti tahab rohkem aega pojaga veeta, kuid see aeg, mis nad on koos, on ka tõesti kvaliteetne. Ja neil on väga lähedane suhe, mida just väga sageli meeste puhul ei kohta. Kui mul on vaja kuhugi minna, võin nad südamerahuga kahekesi jätta."

Mõned aastad tagasi käisid Mart ja Kaja poolmetsikult matkamas Peruus. Möödunud aastal sattus Mart juhuse tahtel üksinda mägedesse. Kaja ütleb, et reisil olles avaldub iseloom eriti hästi.

"Ükskõik, mis on reisil või elus ette tulnud, on ta inimene, kellele võib alati raskel hetkel toetuda."

Mida tundis last ootava naise süda, kui mees üksinda mägedes uitas?

"Ma tean, et ta pole hulljulge riskija. Aga eks adrenaliin kulub meestele ühel hetkel ära. Me helistasime siis kogu aeg ja leppisime kokku, et ta väga kõrgele ei roni," naerab Kaja.

Mart õppis minu juures karated umbes 5-6 aastat tagasi, rahvagrupis. Ta oli usin õpilane, väga täpne, võttis kõike väga sügavuti. Ta oli väga põhjalik, julges alati küsida ja uurida ning just nii inimene arenebki. Samas on ta rahulik ja süvenemisoskusega inimene.

Ta polnud selline, kes lennult haarab. Ta oli üle keskmise õpilane, hakkas hästi külge.

Ühispanga juhi kohalt lahkumine näitab, et ta ajab elus oma joont - seda, mis südamega tunneb, et õige on. See on tegelikult võimas, mida ta teinud on. Nii noorelt tippu jõuda.

Mulle on Mart olnud juhi eeskuju. Ta on hea juht, hoolib inimestest. On siiras, samal ajal väga nõudlik. Vanasti tinistasime kahekesi kitarri, kuid viimased poolteist aastat on tal olnud väga kiire. Tema jaoks on oluline tiimitunne, et inimestel oleks mõnus töötada ning oleks hea õhkkond. Intriigide punumisse suhtus ta väga karmilt.

Tema kabinetist võis alati sisse astuda ja rääkida südamelt ära. Vähemalt mina tegin nii, sest olen otsekohene inimene.

Ma mõistan tema lahkumist ja meil oli ka sellest juttu. Siin ei tasu mingit intriigi otsida - kõik ongi täpselt nii, nagu ta ütleb. Ta on juht, kellele eesmärki ette andes tahab ta ise strateegia leida ja naudib seda. Nüüd andis strateegia ette tippjuhtkond, tema osaks jäi elluviimine. Ühel hetkel hakkab sellest igav.

Mina selle ettepaneku talle tegin, et juhatuse töös osaleda. Tean, et ta on karatega tegelenud kunagi Tartus Jüri Posti juures ja sellest ajast on tal armastus selle spordiala vastu jäänud.

Mart on äärmiselt positiivne, korralik ja korrektne inimene, kelle näolt ei puudu kunagi naeratus. Ehkki ma teda väga lähedalt ei tunne, läheksin luurele temaga küll. Loodan, et tal on tahtmist EKFi juhatuses jätkata.

Õppisime inglise keele kallakuga B-klassis. Ma arvan, et Mart oli selline poiss, kes tegi kõik trikid kaasa, aga kui vaja, siis õppis ka. Ta oli hea suhtleja, õppis hästi.

Koolis tegime nagu ikka kõik poisid sporti ja mängisime koos kooli bändis. Tema mängis basskitarri, mina trumme. Mart ei puudunud üheltki suuremalt peolt, olgu selleks siis klassiõe sünnipäev või muu üritus. Mardil minu teada konkreetset oma tüdrukut polnud, kuid ta oli alati üritustele kutsutud. Kui vahel sai poppi tehtud, oli tema organiseerijate kambas ning sai teistega koos ka karistada. Suhtleme aeg-ajalt nüüdki, kuid tema lahkumine tuli mulle tõesti üllatusena.