Suur diiselrakett Baierimaalt

Pole just palju neid kordi, kus keegi küsib, mis vead autol on, ja sa pead vaatama lakke ning ütlema: "Hmm, ma ei teagi." Veatuid autosid, mille kallal väga raske virisemiseks põhjust leida, on väga vähe. Aga neid on ja pean tunnistama, et uus X5 on minu jaoks üks neist.

Ma pole just kõige suurem uue BMW disaini austaja ja sestap pean mainima, et uus X5 meeldib mulle vähem kui eelmine - sellele tuleb ilus velg alla panna ja tegu on tõelise paradiisilinnuga.

Uus on suurem ja uuema ajastu BMW-likum. Interjööris nagu välimuses on tehtud palju muudatusi, õigupoolest vanaga suurt sarnasust pole.

Automaatkasti nupp näeb välja nagu lennuki juhtkang, kuid see on tegelikult üsna lahe disainielement.

Juhil ja kõrvalistujal on ruumi laialt, nagu igas autos olema peabki. Siin saaks ka tagaistujad diskot korraldada - ruumi on selleks piisavalt.

Maasturitel viimasel ajal kohustuslikuks elemendiks saanud kolmas istmerida on aga üsna kitsuke ja sinna mahuvad ainult lapsed, kes algklassides käiva juntsu mõõte ei ületa.

Pagasiruum on piisavalt suur selleks, et kui tagaistmed maha lasta, saaks sinna telgi püsti panna.

Proovisõiduki diiselmootor on selline, et igaühte, kes julgeb seda autot traktoriks nimetada, tuleks suure prussiga nüpeldada ja selline nimetus temast igaveseks välja peksta. 500 njuutonmeetrit pöördemomenti teeb oma töö ja virutab suurt autot edasi nagu nõelaga torgatud . Kui muidu võimsad diiselmootorid on ikkagi kuidagi tuimad, siis sellele mootorile ei oska seda ette heita - see läheb vinna nagu bensiinimootor ja sööstab edasi vägagi teravalt. Mootor teeb neid samu asju, mis võimas bensiinimootor, aga märksa väiksema kuluga.

Uus X5 erineb juhitavuselt vanast nagu öö ja päev. Kui vana oli kohati tuim ja laialivalguva olekuga, siis uus on selge ja konkreetne. See võib olla seotud juhitavusega, aga minu meelest oli rooli ennast ka raskem keerata, mis on tegelikult konkreetsuse ja tunnetuse tarbeks väga hea näitaja.