Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viimast korda koolist
Selle aasta eksamitulemused on õnnest õhetavatel keskkoolilõpetajatel käes. Resultaadid olid üllatavalt head, arvestades meediakära, mida teadmisteproovi raskuse hindamise ümber tehti.
Noortekülg ei saa hakata enne suve nautima, kui on arutlenud kahe olulise teema üle. Esiteks Eesti keskkoolide õppetöö tulemuslikkuse hindamine väga mittemidagiütleva näitaja - keskmise - alusel, ning teiseks sügisel ilmuv koolide järjestuse tabel.
Keemiaeksami keskmine tulemus oli 62,4 palli. See jätab esmapilgul mulje, et keskmine koolijüts pidigi eksamil koguma veidi üle 60 punkti. Tegelikkuses on neid inimesi, kes said meedias välja toodud keskmise punktisumma, minimaalselt.
Mis punktisumma oli siis keemiaeksami teinud õpilaste mediaantulemus ja kui palju erineb see keskmisest? Mis järeldusi võib sellest teha?
Kurikuulus tabel, mis paneb väidetavasse paremusjärjestusse Eesti koolid... Ja seda ainult eksamitulemuste põhjal.
Prooviks sel aastal teisiti. Kaasaks projekti ka haridus- ja teadusministeeriumi ning korraldaks koolides ka rahuloluküsitluse. Küsiks õige, mida arvavad õpilased antava hariduse kvaliteedist, koolikeskkonnast üldiselt, kindlusest tuleviku suhtes jne. Eksamitulemused olgu vaid üks komponent mitme näitaja keskel. Eeskuju võiks võtta näiteks Suurbritannia kooliküsitlustest.
Kui tabel kokku pandud, pöörame pilgud mitte kirevasse esikümnesse, vaid väiksemas kirjas koolidele nimekirja lõpus. See oleks väike pingutus statistikutele ja matemaatikutele, kes tulemusi analüüsivad, aga tõeliselt suur hüpe Eesti haridusmaastikul.
Autor: Ellen Murula