Põllumehed surevad välja

Riigikontrolli hinnangul ei suuda toetused põllumeeste konkurentsivõimet sedavõrd kasvatada, et nad võiksid ise efektiivselt majandada. "Ekspertarvamuse kohaselt satub ligi 70% praegu tegutsevatest põllumajanduslikest majapidamistest eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse. Kutselistest tootjatest suudaks toetuste vähenemisel jätkata vaid viiendik," seisab aruandes.

Põllumehed leiavad, et toetused on vajalikud, kuid ei taha võtta endale süüd liiga väheses efektiivsuses.

"See ei ole uudis. Kui tänased toetused ära võtta, siis meie põllumajandus kukub kokku," kommenteeris OÜ Kaiu LT nõukogu liige ja endine põllumajandusminister Tiit Tammsaar. "Ja kõik!"

Teise endise põllumajandusministri, OÜ Estonia ühe omaniku Jaanus Marrandi sõnul on toetused tegelikult mõeldud tarbijatele, mitte põllumeestele, kuna subsideerimata oleksid toiduained liiga kallid. "Toetusteta oleksid kõigi ELi riikide põllumehed kahjumis," lisas ta.

Riigikontrolli auditist selgub, et põllumeeste tulu tuleb lõviosas toetustest. Võrreldes 2001. aastaga maksti 2005. aastal toetusi kuus korda rohkem. Marrandi sõnul ulatuvad probleemi juured Eesti avatud majanduspoliitikasse.

"Eesti põllumajandus on pidanud konkureerima olukorras, kus 100 meetri jooksus on Briti või Saksa kolleegile kümme meetrit edumaad antud," tõi ta võrdluse vanade ELi riikidega, kes eksporditoetustega lõid hinnad nii alla, et Eesti tootjad ei suutnud konkureerida. Paranemine tuli Marrandi sõnul alles liitumisel ELiga.

Riigikontrolli hinnangul ähvardavad raskused väiksemaid ettevõtjaid, kuna enamik investeeringutoetusi on läinud suurtootjatele. Põllumajandusministeeriumi ja PRIA selgitusel on väikeettevõtjad vähem toetusi saanud peamiselt omafinantseerimisraskuste tõttu.

Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo rõhutas, et valitsus peaks juba praegu hakkama arutama, milline peaks olema riigi maaelu arendamise tegevuskava ja seda toetav regionaalpoliitika.

"Praegu on riigil maaelupoliitika olnud väga põllumajanduskeskne ja ees on rasked valikud - kas enamus rahast peaks minema põllumajanduse arendamisse või tuleks vaadata asja laiemalt, et elu maal säiliks ja maaelanikel oleks inimväärne elu," ütles Olgo.

Eesti maaelu tulevik sõtub sellest, kui paljudele inimestele maal suudame anda majanduslike stiimuleid ja eesmärke oma unistusi ellu viia.

Riigikontrolli audit eeldab, et aastail 2007-2013 tootmisstruktuur ei muutu. Tänase struktuuri säilides on stsenaarium, et 6800 tootjast 70% satub varem või hiljem majandusraskustese, tõesti võimalik.

Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) kavandab struktuurimuutusi. Maaelu mitmekesistamiseks suuname me iga aasta ca 240 mln kr, bioenergiale ca 60 mln krooni. MAK väärtustab tootjate vertikaalset integratsiooni toidupakkumise ahelas, ühistegevust ja nõustamist.

Põllumajandustootmine põhineb liiga ebakindlatel maasuhetel (ajutised maakasutuslepingud, rendisuhted, kasutusvaldus). Eesmärk peaks olema stabiilne maaomand, millega kaasneks sektori suurem laenuvõime.