Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiasäästmine iga päevaga aina olulisem

    Lihtsate, aga läbimõeldud lahenduste abil on võimalik elektriarvet tublisti vähendada, kusjuures loobuda ei tule ühestki harjumuspärasest kodumasinast, ilma milleta ei kujuta elu ettegi.
    Energiasäästlik mõtteviis ei tohiks piirduda vaid kodumasinatega - seda saab hõlpsalt laiendada ka kütte- ja valgustisüsteemidele.
    Selleks, et mõelda energiasäästlikkusele oma kodus, ei pea tingimata alustama uue kodu ehitamisega otsast peale. Palju on võimalik lihtsate vahenditega paremaks muuta ka olemasolevates eluruumides. Näiteks tavalise lüliti asendamine valgusregulaatori või liikumisanduriga aitab oluliselt vähendada energiakulusid.
    Märgatav osa kodus tarbitavast elektrienergiast kulub tihtipeale küttesüsteemile. Kuna paljudel juhtudel oleme suure osa ööpäevast kodust ära, oleks otstarbekas äraoleku ajal hoida toas tavapärasest madalamat temperatuuri. Sellist reguleerimist võimaldavad elektroonilise termostaadiga radiaatorid.
    Kuigi paljudele võib mõte elektriradiaatori kasutamisest tunduda kalli lõbuna, siis sellistes radiaatorites muundub elektrienergia ligi sada protsenti soojusenergiaks ja see kantakse otse edasi köetavasse ruumi - seega on kaod olematud. See asjaolu teeb elektriküttest ühe odavama kütteviisi, võttes arvesse nii kulutused süsteemi väljaehitamiseks kui ka iga-aastased hooldus- ja ekspluatatsioonikulud.
    Ka põrandakütte puhul muundub tarbitav elektrienergia peaaegu täielikult soojusenergiaks. Põrandakütte energiasäästlikkus põhineb köetava pindala suuruses - kui soojendatakse suurt pinda (põrandat), tunnetab inimene põrandast eralduvat soojust paremini võrreldes olukorraga, kus köetakse ainult väikest pinda (näiteks radiaator).
    Seetõttu võib põrandakütet kasutades hoida ruumi temperatuuri paari kraadi võrra madalamana kui muude küttemeetodite puhul, ilma et mingit vahet märgatakse. Sellisel vahel on selge mõju küttekulutustele, sest juba ühekraadine temperatuuri erinevus tähendab umbes viieprotsendilist kokkuhoidu aastases küttekulus.
    Et veelgi energiat säästa, võiks valida salvestatava põrandakütte, mille puhul talletatakse soojus põrandasse, kasutades ära odavama tariifiga öist elektrienergiat. Päevasel ajal kiirgub soojus põrandast ruumi.
    Kui lisaks öisele elektrienergiale kasutatakse täiendava küttena ka päevast elektrienergiat, on tegu osaliselt salvestava põrandaküttega. Salvestav süsteem sobib hästi nende põrandakattematerjalidega, mis on halvad soojusjuhid - näiteks parketi või laminaadiga.
    Vastupidi salvestatavale põrandaküttele otsese põrandakütte puhul salvestamist ei toimu ning põrandamaterjal loovutab soojuse otse ruumi. See on sobiv kasutada näiteks betoon- ja kivipõrandate puhul ning peamiselt niisketes ruumides.
    Kui põrandaküte on kasutusel erinevates ruumides, tasub igasse ruumi paigaldada põranda temperatuuri reguleeriv termostaat. Selliselt võib näiteks magamistoa põrandakütte võrreldes vannitoaga veidi madalamale temperatuurile sättida ning juba saavutamegi märgatava kokkuhoiu.
    Küttesüsteemi kõrval kulub märgatav osa kodus tarbitavast elektrienergiast tihtipeale ka valgustussüsteemidele, kuigi energiasäästlikke valgustuslahendusi kasutades on võimalik kulutusi valgustusenergiale vähendada isegi 60 protsendi võrra.
    Võimalikud viisid kokku hoida on juhtida valgustuslahendusi regulaatorite ehk dimmerite või liikumisandurite abil. Andurid juhivad valgustust inimese kohaloleku järgi. Valgustus lülitatakse automaatselt sisse üksnes siis, kui liikumisanduri tööpiirkonnas on keegi kohal ning välja pärast seda, kui kedagi enam kohal pole.
    Otsene energiasääst tuleneb sellest, et tuled ei jää põlema, kui ruumis kedagi ei viibi. Samas suureneb märgatavalt turvalisus ja elumugavus.
    Elektrienergia säästmisse tasub tõsiselt suhtuda. Paljud suured tootjad loovad tänapäeval seadmeid, mille elektritarbimine on võimalikult väike ja mille kasutamine aitab elektrienergiat võrreldes tavapäraste seadmetega kokku hoida.
    Kuigi sellised tooted võivad esmapilgul kallimad tunduda, võib investeeringuid energiasäästu nimetada investeeringuteks nii tulevikku kui ka olevikku, sest seadmed tasuvad end kiirelt ära. Hoides kokku kulutusi elektrienergiale, saame endale lubada teisi mugavusi ja tõsta elukvaliteeti ning kodu väärtust.
    Ideid energiasäästuks saab hiljuti Ensto välja antud brošüürist "Energiasäästlik kodu", mis on tasuta saadaval üle Eesti ehitusmaterjalide kaupluste elektriosakondades.
    Sarnaselt kodukasutajaga tuleb energiasäästlikkuse vajalikkus teemaks ka mööblisalongis, kus on oluline toodete eksponeerimine ning töötasapinna valgustatus.
    Mööblisalongi paljude valgustite juures on elektrienergia säästmise üks võimalusi valguslahenduse mitmekülgsus.
    Näiteks kasutame töötasapinna valgustamisel dimmerlülitit, mis annab võimaluse reguleerida valgushulka vastavalt vajadusele ning seeläbi vähendada energiakulu.
    Toodete eksponeerimisel kasutame valgusriiuleid, mis koosnevad pleksiklaasist ja luminofoorlampidest. Viimased on vastukaaluks kõrgele ostuhinnale pikaealised ning madala energiakuluga.
    Samuti kasutame palju kohtvalgusteid, kuid tänu salongi suurele aknapinnale, mis päikesepaistelise ilmaga tagab piisaval hulgal päevavalgust, saame osa neist välja lülitada.
    Lisaks valgustusele mõjutab salongi elektritarbimist ka küttesüsteem. Kasutame termostaadiga elektriradiaatoreid, mille temperatuuri on võimalik vastavalt vajadusele reguleerida.
    Intensiivse päikese puhul saame radiaatoril termostaadi tavapärasest madalamale keerata ning seeläbi energiat säästa. Samuti hoiame külmaperioodil öösiti termostaati madalamal astmel kui päevasel ajal.
    Esmapilgul ei pruugi säästetava energia hulk tunduda märkimisväärne, kuid pikema perioodi jooksul muutub efekt enam tuntavaks.
    Autor: Andres Meresmaa
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.