Arco triumfikaar roostes

Minu ainus väärtpaberiinvesteering praegu on Arco Vara aktsiasse, mis on kahjuks langenud miinusesse. Samas ei olnud investeeritud summa sedavõrd suur, et vahepeal kuni 15protsendilise languse läbi teinud börsihind oleks mind väga murelikuks teinud. Ehkki oma investeeringut kahetseda jõudnud olen küll - üleeile hommikul, kui aktsia taas järsult langes. Ent kolmapäeva lõunal tungis esimene päikesekiir nukravõitu investeerimisportfelli, kui aktsia lõpetas siiski päeva plussis.

Ütleme nii, et tegin läbiklassikalise muutuse - mõnepäevasest spekulatiivsest investorist sai ei tea kui pikaajaline investor.

Mulle meeldis ütlus, et kes usub Eesti kinnisvaraturu heasse seisu, see peaks uskuma ka Arco Vara aktsiasse kui seni ainsasse kinnisvarasektori esindajasse. Tõsi, kinnisvarahinnad olevat Eestis (ebaloomulikult) kõrged, mistõttu suurt tõusuruumi ei pruugi olla. Kinnisvara müüjad, ma ei mõtle uusarendajaid, vaid eraisikuid, hinda eriti alla siiski ei lase, pigem nõustuvad pikema müügiperioodiga.

Sama võib peegelduda ka Arco Vara aktsias - minu aktsiate müügiperiood võib kujuneda samuti kuitahes pikaks. Aga mul on aega.

Arvan, et esialgu domineerivad Arco Vara kui kinnisvarafirma tulemustes Eesti ja teised Balti riigid. Kuid millalgi hakkavad tõsisemalt kaasa rääkima Rumeenia, Bulgaaria ja Ukraina.

Vaadates aktsiate jaotumist investorite käes, kus väiketegijatele läks kaks protsenti emissiooni mahust, räägib see pigem aktsia stabiilsest tulevikuperspektiivist. Ma lausa ootan, et kannatamatud väiketegijad oma aktsiad maha müüks ja muudele jahimaadele siirduks.

Olen hoidnud liini, et võtan osa kõigist Eesti aktsiate esmaemissioonidest, ikka lootuses, et aktsia hind läheb börsil tõusule. Senised kogemused on seda üldjuhul kinnitanud, kui Tallink ja nüüd ka Arco Vara välja arvata. Tallinki-aktsioon lõppes mulle lõppkokkuvõttes väikese miinusega. Arvestades Arco Vara ja Tallinki emissioonide erinevust, kas või seda, et Tallinki aktsiaid võis omandada kuni miljoni krooni eest, aga Arco Vara vaid ca 30 000 krooni eest, ei usu ma Tallinki kordumist. Veel kord - ilmselt on investeeringu suhteline väiksus see, mis laseb mind rahulikult poolt- ja vastuargumente kalkuleerida. Kui mängus oleks rohkem, vallanduks ka rohkem emotsioone. Samas, mis on ühele peenraha, on teisele korralik summa.

Ma pole püüdnud investeeringuid hajutada - kui miski langeb, siis midagi muud jällegi tõuseb, nn portfelliteooria. Kui võrrelda ruletilauaga, siis pole mõtet üheaegselt nii punastele kui ka mustadele väljadele panustada. Kui suhteliselt väikseid summasid hajutada, ei teeni lõppkokkuvõttes suurt midagi.

Uusemissioonidesse olen tavaliselt paigutanud hetke kogu vaba raha. Ja saanud siis aktsiaid nii palju, kui saanud. Positiivse üllatuse valmistas Olympicu aktsia, millelt laekus üksjagu kasumit, millega maksin tagasi tüki eluasemelaenust. Eluasemelaenu ennetähtaegne tagasimaksmine on sama, mis omada umbes 4protsendilise aastatootlusega investeeringut, kuivõrd laenusumma kahaneb ja seega tuleb maksta vähem laenuintressi. Kui mingi instrumendiga teeniks rohkem, poleks mõtet laenu enne tähtaega tagasi maksta. Mõned kuud tagasi ma sellist võimalust ei täheldanud.

Eestist välja pole ma investeerinud. Soovin, et minu investeering oleks käe-jala juures, ühtlasi tekib nii investeeringuga tugevam emotsionaalne side.

Autor: Mati Feldmann