Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pühendunud koguja suur elutöö

Tiina Kolk 06. juuli 2007, 00:00

Johannes Mikkel alustas kunstikogumist juba varases nooruses, kuid tema esimese kollektsiooni hävitas 1941. aastal Tartu hävituspataljon. Pärast sõda töötades Tallinnas kaupmehena, alustas ta oma teise kunstikogu loomist, mille ta kümmekond aastat tagasi pärandas Eesti kunstimuuseumile.

Johannes Mikkeli varamu kõige suurema, väärtuslikuma ja mitmekülgsema osa moodustab graafikakogu, mis hõlmab 401 teost alates 16. sajandist ja lõpetades 20. sajandi algusega. Tema graafikakollektsioon sai märkimisväärse täienduse, kui Mikkelil õnnestus 1970ndatel aastatel omandada Woldemar Oldekopi graafikakogu. Kahjuks Oldekop ei tähistanud oma kollektsiooni, nagu tegi seda Mikkel (kes jäädvustas iga teose tagaküljele templiga märke), ja seega pole teada, millised teosed pärinevad sealt, milliseid õnnestus Mikkelil endal hankida, kommenteerib näituse üks kuraatoreid Ivar-Kristjan Hein. Muuseumi esimese korruse saalis eksponeeritud 167 estambi ja joonistuse seas leidub mitme maailmakuulsa autori teoseid.

Hein juhib tähelepanu saksa kunstniku Albrecht Düreri (1471-1524) graafikale. Tõenäoliselt on Dürer ka kuue sulejoonistuse autor, aga seda saab kindlalt väita alles pärast paberianalüüsi.

Huvitavad on 17. sajandil Itaalias tegutsenud prantslase Jacques Callot' ofordid. Samast ajastust pärineb ka flaami meistri sir Anthonis van Dycki (1599-1641) portreedesari, mis kujutab tema kaasaegseid kolleege, silmapaistvaid kunstnikke. 18. sajandi esindajaist tõstab Ivar-Kristjan Hein esile enne Suurt Prantsuse revolutsiooni tehtud värvilist graafikat, mida on väga vähe säilinud. Sama perioodi inglise värvigraafikat on alles mitmesugustes pastelsetes toonides, sest need teosed olid suunatud laiemale publikule ja täitsid paljudes kodudes maalide ülesandeid.

"Kõige silmapaistvam inglise autor Mikkeli kogus on William Hogarth (1697-1764), kes on kuulsaks saanud oma ühiskonnakriitiliste, irooniliste ja eneseirooniliste maalide ning gravüüridega. Oma suhtumist väljendab ta ehk kõige paremini töös "Pathos ehk lõppmäng". Teos valmis mõni kuu enne kunstniku surma ja kujutab terve maailma hävingut," selgitab Hein.

Itaalia kunsti esindab samuti väljapaistev autor Giovanni Battista Piranesi (1720-1778), kes saavutas tuntuse veduutidega Igavesele Linnale.

Lisaks kaunile portselanikogule tutvustatakse nüüd püsiekspositsioonis seal ka Johannes Mikkeli Eesti kunsti kollektsiooni. Eesti kunstist tõstab kuraator esile Ants Laikmaa 1915. aastal pastellis Marie Underi portreed ja 1934. aasta "Viljapõldu viie tuulikuga", samuti Konrad Mäe "Oberstorffi maastikku".

Mikkeli muuseumi uue väljapaneku uudistamiseks tuleb tunde varuda, sest see väärib süvenemist. Eriti võluv on graafikakogu, millega peaks iga kunstihuviline lähemalt tutvuma.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:47
Otsi:

Ava täpsem otsing