Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rannavalve patrullib ka inimtühjal rannal hoolega

    Õnnetuseks oli pärastlõuna tuuline ja suhteliselt pilvine, mistõttu rannal nappis elutegevust. Vaid üksikud vaprad talisuplejad olid punasest lipust hoolimata end paljaks koorinud ja lainetesse heitnud. Õhutemperatuur kõikus 16 ja 17 kraadi vahel, merevees aga olid jäised 13 kraadi.
    Stroomi rannavalvevanem Margo Napp võttis mind vastu naljatledes, et tal ei jätku ilmselt nii palju puhvaikasid ja kuuma kohvi, et mind sellise ilmaga vääriliselt kostitada.
    Staabis oli meid kokku kuus. Nende hulka arvestatakse ka kaks Falcki noorteklubi liiget, kes käivad ranna peal abiks kahe tunni kaupa ja otsivad puhkajaid, kes on klaastaaraga randa tulnud või napsised. Kuna aga pilved ei soosinud päevitajaid, oli noortel üsna igav ja nad mängisid peale ringkäiku rannas sõna- ja nimemängusid kuni oma vahetuse lõpuni. Millegipärast neile rannavalve töö hirmsasti meeldib, mistõttu lubasid nad täisealistena järgmisel aastal juba kursused läbida ja päästjatena tööle asuda. Talvel töötavad aga kõik vetelpäästjad muudel ametikohtadel - kes on turvatöötaja, kes alles üliõpilane.
    Minu uus boss Margo seletas, et vetelpäästjatega on sama lugu nagu sõjaväelastegagi - sugudel vahet ei tehta. Seega peavad kõik võrdselt läbima päästjaks saamiseks põhjalikud katsed, nii ujumises kui ka esmaabis. Rannavalve rühma kuulub küll ka päris meedik (kes küll sel päeval suurema osa ajast soojas teki all õhinal ilukirjandust luges).
    Ehkki ühtegi inimest ujumas ei paista, ronisin demonstratiivselt rannavalve torni ja silmitsesin binokliga merd - tühjus. Hiljem märkasin ühte pisikest täpikest, mis sarnanes peaga. Päästja Vladimir Artjomenko palus mul ette kujutada, et kui sarnaseid täpikesi oleks vees sadades. Kui raske on märgata tõelist abivajajat - nagu nõela heinakuhjast. Mul jäi sel päeval see nägemata.
    Järsku aga kilkasid päästjad, et vette läheb Ded Maroz (jõuluvana). Tõepoolest oli meesterahvas habetunud ja äravahetamiseni sarnane pühadevanaga. Tegemist on päästjate vist ainukese n-ö püsikliendiga. Seda mitte abivajamise tõttu, küll aga olevat ta alatihti pahur ja käib rannavalvega sõnelemas, kuna tema mõõdetud veetemperatuur ei ühti tahvlile ülesriputatuga. Selle peale kostis Margo Napp, et vahel nad tõepoolest valetavad veetemperatuuri mõne kraadi võrra jahedamaks, et inimestes vetteminemisel psühholoogilist ohubarjääri tekitada.
    Minu lühikese päästjakarjääri jooksul tuli meil leida ka omanik autodokumentidele ja pangakaartidele. Neile tuli politsei järele, kes vormistas leiust põhjaliku protokolli.
    Vahepeal avastas aga üks päästja, et kalamehed, kes lahel võrke vette panevad, on ilmselt pihta pannud Falcki poid, mis neil meremärgistusest hiljuti kaduma läksid.
    Tükk aega uuriti ja vaagiti, kas võtta kaater ja neile järele sõita või mitte. Rannavalve vanem lubas küsida selleks luba oma ülemuselt ning hiljem need koos kalavõrkudega välja tuua.
    Ka tutvustas valvevanem mulle rannavalvurite varustust. Sinna kuuluvad päästepoid, kalipsod ja päästevestid, aga ka võrkpallivõrgud, mida nad dokumendi pandiga laenutavad.
    Margo Nappi sõnul raskendab nende tööd, et rannas teevad tihti rumalad inimesed nalja ja karjuvad appi ilmaasjata, samas kui tõsised abivajajad tõmbuvad endasse ega taha välja näidata, et on hädas.
    Teiseks häirivaks asjaoluks on järelevalveta alaealised. Rannavalve eeskirjade järgi võivad kuni 15aastased lapsed valvataval rannaalal viibida ja ujuma minna ainult lapsevanema järelevalvel. Kõik omapead hulkujad saadetakse koju. See väldib olukordi, kui kuumade ilmadega neli kuni viis last rannas kaduma läheb ning neid lisaks ujujate valvamisele otsida tuleb.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.