Tao väärib leidmist ning ära maitsmist

Ilmselt pole seda paika veel üles leitud, reede õhtul olime ainsad sööjad. Moodsas sisekujunduses on Euroopa ja Aasia niigi segunenud. Taol on küll idamaiseid viiteid, aga ruumi kujunduses on olulisem selle funktsionaalsus - on suur ühislaud, on kiire lõuna laudu, on intiimsemaid õhtulaudu. Hele ja kerge on see ruum ning pärast ärikeskuse hiigelfuajeed mõjub vägagi hubaselt.

Menüü hoiab samuti rohkem Aasia kui Euroopa poole, aga ei mingeid autentseid rahvuskööke. Sushi on nagunii juba ülemaailmseks saanud. Jaapanist ongi kõige rohkem laene, aga mitte ainult - ei saa ka Tao ilma tai kuulsa kanasupi ja aasia wokiroogadeta hakkama. Kui Tao roogasid iseloomustada kui inimesi, ütleksin nende kohta "leebe, viisakas, tagasihoidlik", aga ka "mitmekülgne, laiade kultuurihuvidega ja kunstimaitseline".

Siinsed magusa tšilliga marineeritud räimed rõõmustaksid ilmselt ka Eesti suurimat räimespetsialisti, gastronoomiaguru Dimitri Demjanovit. Rohelisel salatipadjal serveeritud kalad olid marinaadi saanud just nii palju kui vaja, et toorest maitset kaotada, kuid mitte raasugi rohkem - õrn marinaad ainult toetas kala enda värsket maitset.

Sushi komponendid olid samuti kvaliteetsed ja värsked, hiidkrevett isegi eriliselt nauditav, riis minu arvates samuti tasemel ja kenad olid need makid ja nigirid nagunii. Eelroogadest vaimustusin veel kaneeli ja aprikoosiga marineeritud lõhest, mille juurde käis jaapani energiasalat.

Ka kõikide järgnevate maitsetega jäime täiel määral rahule. Mida veel sõime: teriyaki kanavardad endiivi-seente vormiga (kas keegi teab, kus Eestis veel endiivi pakutakse?), misoglasuuriga lõhe tempura köögiviljadega, magustoiduks tsitruse ja rohelise tee supp (paksu ja rammusat kisselli ärge oodake, raske rammumees peaks seda täielikuks lurriks) ja eriline banaani-kookose saiavorm. Wokiroale oleks ma küll pannud natuke rohkem teravust ja võtnud soola vähemaks, aga minu maitse on nagunii rohkem vürtside kui soola poole kaldu.

Kui saalis on vaid üks laudkond, on lihtne seda täie tähelepanuga teenindada. Meie ettekandja oli nii kiire ja tähelepanelik kui ka väga meeldiv suhtleja ning andis oma panuse, et meie alguses tavalise töörutiinina mõeldud õhtusöök peaaegu et pidulikuks muuta.

Teise korra käisin ma Taos veel, siis proovisin nende buffet-menüüd. Jõudsin sööma napilt veerand tundi enne nelja, nii et buffet-laua hiilgus oli hakanud juba tuhmuma, kuid otsas ei olnud veel midagi. Päevaroaks olnud sinimerekarbid vaatasin üle, ikkagi haruldane roog päevapakkumiseks, kuid supi-buffet'st minu jaoks jätkus. Kuuekümne krooni eest saab piiramatult salatit, suppi ja kuklit. Seene-peekoni-köögiviljasalat oli mõnus, eriti koos sooja kukliga. Frikadellisupi oleks saanud paremaks maitsestada, ent puhvetilõunaks oli see täiesti keskmine saavutus.