Väikeinvestorite elu muutub tulusamaks

Tarvo Vaarmets 06. juuli 2007, 00:00

Eilsel valitsuskabineti istungil arvati erainvestor kauaoodatult firmaga samale pulgale - vastu võeti põhimõtteline otsus investeerimistulu tulumaksuvabastuse kohta. Peale jäi kunagise rahandusministri Taavi Veskimäe investeerimiskonto idee.

"Praegu me leppisime kokku kontosüsteemi, see on kompromiss kõigile," rääkis rahandusminister Ivari Padar ning selgitas, et eelnõu järgi on erainvestoril võimalus avada investeerimiskonto ja läbi selle oma tehinguid ilma vahepealse maksustamiseta teostada. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi idee kasutada tulu reinvesteerimiseks ajalist piirangut ehk kohustada väikeinvestorit tulumaksust pääsemiseks teatud päevade jooksul raha jälle väärtpaberitesse suunama läbi ei läinud.

"Investeerimiskontole kantud raha fikseeritakse ja kui sealt võetakse rohkem raha välja, kui sinna on kantud, siis see kuulub maksustamisele," selgitas Padar firmadega sarnast maksusüsteemi. Ta lisas, et kaalumisel oli küll ka n-ö päevasüsteem, kuid rahandusministeeriumi lugupeetud kolmas korrus, kus on vaieldamatult eesti maksupoliitika kompetents, leidis, et investeerimiskonto on õigem. Padari sõnul on ajalise piirangu puudumisel siiski oht, et investor jätab raha niisama kontole ja riigil jääb tulumaks saamata.

"Aga ma usun, et riigieelarve seisukohast on see köömes," pidas rahandusminister saamata jäävat tulu marginaalseks.

Kui otsus tehtud, miks siis ei võiks seadus juba 2008. aasta esimesel päeval kehtima hakata?

"Üksikisikute investeeringute eelnõus tuleb võrratult rohkem uksi kinni panna, kust kaudu võiks avaneda tee maksupetturitele, kui ettevõtte tulumaksusüsteemi muutes," põhjendas peaminister Andrus Ansip viivitust. Ta jättis siiski õhku ka võimaluse, et juba järgmisel aastal saadud investeerimistulu võib maksustamata uuesti näiteks aktsiatesse suunata. "Ma ei ole väga veendunud, et me jõuame nii kaugele, et juba sel aastal riigikogu suudab jõustada vastava eelnõu."

Padar oli peaministriga üksmeelel, võrreldes uue maksusüsteemi kehtestamiseks kuluvat aega aktsiisimäärade tõstmisega, mis teatavasti käis ju üsna kiiresti.

Tema sõnul on määrade tõstmine tehniliselt ja administratiivselt suhteliselt lihtne, aga uue maksusüsteemi tegemine vajab väga palju analüüsi ja kõik võimalike ohtude hindamist.

"Maksutegu ei ole heinategu," konstateeris endine põllumajandusminister, kes rahandusministri rollis ei soovinud väikeinvestorite lootusi asjatult üles kütta.

"Teoreetiliselt võib ju öelda, et võiks tõsta 2008. peale, aga parem ei anna ma selliseid veksleid välja," täheldas Padar.

Aega ei võta ainult võimalikele maksupetturitele seaduseuste sulgemine, vaid täpsustada tuleb veel ka detaile

"Kas või see, mis puudutab võimalike investeeringute ringi, millised peaksid olema aktsiad või väärtpaberid, millesse investeerimist aktsepteeritakse," lausus Padar, kelle sõnul peab tagama, et kõik tooted, kuhu investeeritakse, oleks maksuhalduri poolt kontrollitavad.

Juunis ütles Taavi Veskimägi aga Äripäevale, et nüüd juba otsustatud lahendus on siiski veel poolik. "Sest tegelikult tuleks soodustada just inimeste palgatulu investeerimist." See tähendab, et inimene saaks juba maksueelsest palgast mingi osa investeerimiskontole kanda.

Praegune rahandusminister Ivari Padar seda võimalust aga esialgu reaalseks ei pidanud.

Soovitan valitsusel ja riigikogul kiiresti tegutseda - kehtestada juba tuleva aasta algusest kehtima hakkav eraisikute väärtpaberitulude maksuvabastus.

Praegu võib majanduses tunda kasvutempo mõningast aeglustumist ja väikest võbinat kinnisvaraturul. Tarbimispidu käib täie hooga edasi. Ei tarbita vaid oma jooksvaid sissetulekuid, vaid ka laenuraha. Iga tarbimiseks laenatud kroon muudab vaesemaks, ehkki asju võib rohkem olla. Tänu ohtrale laenuraha kulutamisele ja kinnisvara hinnatõusust ning kiirest palgakasvust tingitud jõukuse efektile oleme saanud inflatsioonitempo nii kõrgeks, et eurole üleminek on eemal terendavasse kaugusesse nihkunud.

Et majanduse areng on tsükliline ja headele aegadele järgnevad kunagi kehvemad, peaks olema selle vastu soetatud mingisugused varud säästude ja investeeringute näol, mis siis marjaks ära kuluvad.

Just seda eesmärki täidaks akumuleerimiskontod, kuhu eraisikud saavad raha kanda ja piiranguteta investeerida. Tehingutelt ei pea tulumaksu maksma. Alles siis, kui kontolt võetakse raha välja (tarbimisse), maksustatakse see tulumaksuga.

See reform võib olla sama ulatusliku mõjuga majandusele, kui oli ettevõtte tulumaksu kaotamine. Kui inimestele luuakse stiimul säästa ja seda maksunduslikult soodustatakse, võib see tarbimise megakasvu aeglustada ning muuta inimeste tarbimis- ja säästmisharjumusi. Akumuleerimiskonto abil võib inflatsioonitempo alaneda ning seeläbi tuua meile euro kasutuselevõtu lähemale.

Vaja on head tahet, seaduste kiiret vastuvõtmist. Tehniliselt ei tohiks edasine väga keeruline olla - maaklerfirmades ja pankades on tarvis luua täiendavad rahakontod (akumuleerimiskonto) ja siduda need olemasolevate väärtpaberikontodega.

Raha jagajatele muidugi meeldib lükata edasi pirukast osa äraandmist, kuid see on oluline - lisaks riigile peaksid reservid ka kodumajapidamistel olema. Mida kiiremini need tekivad, seda väiksem võiks olla riigipoolse toetuse vajadus siis, kui olukord halveneb. Rikkust ei teki inimestele laenu võttes ja tarbides, vaid raha kasumlikult paigutades.

Säästmisharjumuste tekkimiseks andis positiivse tõuke II pensionisamba reform, kuid see on vanaduspõlveks eesmärgistatud säästmine. Akumuleerimiskontod aitaksid praegustel headel aegadel säästa raskemateks aegadeks.

Mööda ei saa minna potentsiaalsest ohust. Kunagi, kui on ehk väga palju investeeringutelt teenitud, võib tekkida tahe see vili ära tarbida. Siis võib inflatsioonitempo järsult kasvada ning selle takistamine muutuks taas problemaatiliseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing