Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsuse otsus meeldib ettevõtjale

"Väga mõistlik otsus! See toetab kindlasti Eesti ettevõtluskeskkonda ja on hea signaal välisinvestoritele," sõnas NG Investeeringute juht Jüri Käo. Ta lisas, et sisimas lootis ta algusest peale, et valitsus otsustab ettevõtjate kasuks.

Ärimees Jüri Mõis ei kahelnud samuti, et reinvesteeritud tulud jäävad maksuvabaks. "Eestis on väga hea ettevõtluskeskkond ja ettevõtet on siin tõeliselt hea pidada. Pole mingit ahistavat tulumaksu arvestamist, pole kinnisvaramaksu ega muud taolist," kiitis Mõis.

"Valitsus on veendunud, et uus süsteem säilitab vana kõik head küljed, ei koorma liigselt ettevõtjat ning rahuldab seejuures ka Euroopa Komisjoni," teatas peaminister Andrus Ansip eilsel valitsuse pressikonverentsil.

Rahandusministeerium esitas eile valitsusele arutamiseks neli erinevat äriühingute tulumaksu süsteemi, mille hulgast kabinet toetas üksmeelselt just investeeringuid soodustava tulumaksusüsteemi mudelit.

Rahandusminister Ivari Padari sõnul tuli otsus uue äriühingute tulumaksu süsteemi valikul üksmeelselt, erimeelsusi oli tema sõnul pigem koalitsioonierakondade sees kui nende vahel. "Muidugi on riigieelarvesse alati vaja tulusid, kuid kogu ettevõtete tulu maksustamine motiveeriks harrastama topeltraamatupidamist ning tulusid varjama," märkis Padar.

"Mina maksan hea meelega kõiki makse selle pealt, mida ma ise tarbin, ja olen seda ka suuremahuliselt teinud. Samas kõik, mis ma ärisse investeerin, läheb asja ette ja omasoodu," rääkis suurärimees Urmas Sõõrumaa. Mees pidas valitsuse otsust igati mõistlikuks. "Igal asjal peab mingi eluterve loogika sees olema," arvas ta.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis teatas rahulolevalt, et valitsus langetas otsuse, mille suhtes oli liiduga juba vaikiv kokkulepe olemas. "Me oleme rahul, sest süsteem jääb laias laastus samaks. Muidugi võib tulla veel üllatavaid detaile, nii et lõplikku hinnangut on vara anda," rääkis Kriis.

A. Le Coq ASi juht Tarmo Noop jäi valitsuse otsuse suhtes neutraalseks, kuna tegemist oli tema jaoks täiesti ootuspärase valikuga. "Midagi ei muutu ettevõtja jaoks selle otsusega paremaks, aga kindlasti ei lähe midagi ka halvemaks, nagu oleks juhtunud mõne teise valiku puhul," sõnas Noop. Ettevõtluse jaoks pidas Noop tulumaksuvabade investeeringute võimaldamist igati positiivseks.

Rahandusministeerium asub eilsele kabineti otsusele toetudes ette valmistama uut tulumaksuseadust, mis jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Peaminister Ansipi sõnul loodetakse seadusele riigikogu heakskiit saada juba tänavu.

Ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastus hakkas kehtima 2000. aastal. Samas idee ettevõtetele tulumaksu kaotamisest sai alguse juba neli aastat varem, kui Reformierakond esitas 1996. aasta jaanuaris esimest korda sellekohase seaduse riigikogule. Tulumaksuvabastuse kehtestamine oli noatera peal ka 1999. aastal, kui toonane kolmikliit pidas pärast negatiivse lisaeelarve tegemist uue võimaliku eelarveaugu üle tuliseid vaidlusi.

Alates 2009. aasta jaanuarist, mil hakkab kehtima uus tulumaksuseadus, peavad ettevõtjad oma kulusid deklareerima mitte kuu-, vaid aastapõhiselt.

"Kui varem tuli tulumaks tasuda kohe pärast dividendide maksmist, siis nüüd muutub maksmine aastapõhiseks ja sellega me osaliselt muudame maksubaasi," selgitas peaminister Andrus Ansip. Jaotatud kasum, millelt tuleb maksta tulumaksu, laieneb kõigile ettevõtlusega mitteseotud kuludele, lisaks dividendidele näiteks ka kingitustele, annetustele ja erisoodustustele, mida ettevõte aasta jooksul välja on maksnud.

Rahandusministeerium peab otstarbekaks ka avansiliste maksete kohustuse sätestamist, kui eeltoodud väljamaksed ületavad teatud summa.

Praeguses olukorras pole häid lahendusi olemas. Valitud uus süsteem on katse säilitada praegune süsteem mingisuguse viguriga.

Tegelikult oli valitsusel neli varianti: kas minna kohtusse vaidlema, loobuda maksustamisest, luua vigur süsteemi säilitamiseks või hakata maksustama. Hindan otstarbekaimaks esimest varianti ehk minna kohtusse vaidlema, kuna praegune lahendus ei kaota ebakindlust ega õigusliku vaidluse ohtu.

Praegune süsteem on samas ettevõtjatele sobiv ja meil on huvi see süsteem säilitada.