Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenajad, otsige juba lisatagatisi
Tänane Äripäev kirjutab hoiatavast stsenaariumist, mis võib kinnisvarahindade edasise languse korral käivituda. Nimelt võivad pangad hakata nõudma eluasemelaenu võtjatelt lisatagatisi.
Kinnisvara ostjatel pole praegu tark tegu võtta null- või 10protsendilise omafinantseeringuga eluasemelaenu, kuna see jääks tagatise mõttes piiri peale. Või olla valmis kohe lisatagatiste seadmisega.
Ehk üleüldse oodata kinnisvara soetamisega, sest ostjate poolel võimaluste arv kogu aeg kasvab.
Tõenäoliselt ei püüa pank probleeme eskaleerida, ent jälgib tähelepanelikult toimuvat.
Kui peaks tekkima laenu tagasimaksete esimesed viivitused, samas kui kinnisvaraturg langeb, reageerib pank ilmselt otsustavalt, nõudes laenulepingu punktide tähttähelist täitmist.
Tähendab see siis hindamisakti tellimist laenuvõtja kulul, lisatagatiste seadmist panga kasuks, võlgnevuse kohest likvideerimist või - eluaseme müüki panekut.
Viimane oleks aga kindel doominokivide keti kokkuvaring. Eesti Ekspress juhtis tähelepanu sellele, et eriti raskes seisus on koduvahetuse paketi kasutajad.
Laen on peale võetud, uus kinnisvara juba soetatud (selle turuväärtus võib ju samuti langeda), samas tuleb vana eluase kuue kuuga kindlasti maha müüa.
Mida see langeval turul tähendab, on suur või väga suur kaotus.
Asja eneseiroonia on selles, et alles hakkasid pangad andma kinnisvara tagatisel nii kodukapitali- kui suisa tarbimislaenu - kinnisvara hind ju pidevalt tõusis ja tagatised seisid hüpoteekide näol niisama "tühja".
Nüüd on kliendid aga omadega plindris. Jääb muidugi ka lootusrikkam võimalus, et seni, kuni laenu tagasimaksetel võlgnevusi pole tekkinud, inimeselt lisatagatisi ei nõuta, ehkki tagatiseks pandud kinnisvara turuväärtus ei tarvitse laenujääki mingil hetkel enam katta.
Laenuvõtja ei saa sellele siiski lootma jääda, sest pank ei soovi mingil juhul oma rahast ilma jääda.
Kui mitte teistel, siis pankadel endil on meeles 1997. aasta aktsiate repolaenude tagatiste mitterealiseerimise kartell, mis börsikrahhi ära ei hoidnud.
Kokkuvõttes kaotasid enim need, kelle tagatised läksid realiseerimisele viimasena.
Kinnisvara pole küll nii kiire instrument nagu aktsiad, ent põhimõte on täpselt sama.
Võib prognoosida, et iga siinne pank püüab olla meetmete otsustavuse poolest karmim, et nii parimal viisil säilitada oma ja ka kliendi raha.
Autor: ÄP