Tartu toomkirik muutub

Imekauni Esmeralda ja ühesilmalise kiriku kellamehe Quasimodo armastuse lugu on lavastaja Andres Dvinjaninovi sõnul üldjoontes sama, mis romaanist tuttav. Väikesi erinevusi tuleb ette kõrvalkäikudes. Urmas Lennuk on oma tekstis kasutanud otsetsitaate Victor Hugo'lt, aga ka piiblitekste ja Tartu luuletajate loomingut. Sajandi mõjukaim armastustragöödia on seni olnud Eestis pikka aega kasutamata.

Tartu toomkiriku varemeid nimetas Dvinjaninov Eesti üheks atraktiivsemaks paigaks, kus teatrietendusi või kontserte korraldada. Varemete renoveerimisega on jõutud selleni, et sinna publik sisse võiks tulla. Uusi, huvitavaid ja varem kasutamata rakursse märkas lavastaja siis, kui uitas Toomemäel kaks aastat tagasi ülikooli anatoomikumis "Frankensteini" välja tuues. Hea lava ja publiku paigutus inspireeris otsima materjali, mida seal välja tuua ning suure kiriku varemete vääriliselt võimsa ja vaatemängulisena meenus esmalt just Hugo' surematu teos. Dvinjaninov ei välista teatritraditsiooni tekkimist selles mängupaigas.

Suurte efektidega "Jumalaema kiriku kellamehe" tegijad publikut rabada ei kavatse. Siiski on laval ebaharilikult suur hulk, ligi 60 tegelast. Kiriku pealööv on samuti võimsa tunde tekitaja.

Emajõe suveteatri 13. lavastus jõuab vaatajate ette ebausklike jaoks õudusunenäoga võrduval päeval ehk 13. ja reedel. Aga kuupäev on sobilik, sest tükk on täis ebausku ja usku, et saatus meid juhib.

Muide, ka katsed Emajõe Suveteatri noortestuudiosse, mille liikmed lavastuses kaasa teevad, toimusid reedel, 13. aprillil ning algasid kell 17.13.

Autor: Ülle Hallik