Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kibekiire musitseerimisaeg

Signe Sillasoo 20. juuli 2007, 00:00

Saksofonimängija Kristjan Mazurtchaki suvises töögraafikus tühjus ei haiguta. Tegemisi ja esinemisi on piisavalt. Noormehe sõnul tuleb pill häälde seada keskmiselt kahel õhtul nädalas.

"On kaks võimalust: musitseerimine konkreetse tellimuse alusel, kas siis taustaks või tantsuks, ja bändiga enda muusika mängimine ning kontsertide andmine," selgitab noormees.

Pea kõik projektid ja töised ettevõtmised üritab Kristjan siduda dþässiga, mis talle ka õpitavaks erialaks on.

Noormehe kinnitusel otsitakse muusikuid enamasti ise üles, ent vaeva tuleb ka endal näha. "Tööotsade leidmiseks tasub omada paljude inimeste kontakte, kes kohvikutes või aedades üritusi korraldavad. Ka mitmetele catering-firmadele tasub ennast tutvustada," sõnab Kristjan. Ta tõdeb, et pooled, kellega ta ühendust on võtnud, on tema töö tegemise soovile positiivselt vastanud ja rõõmuga koostööd teinud. Mõnest tööotsast on kujunenud isegi pikemaajalisem ettevõtmine.

Saksofonisti sõnul noore muusikuna nälga ei jää. "Enamasti majandab ennast ikka ära. Elamist selle palga eest just ei soeta ja võib-olla oleks ka peret raske toita, aga kurta küll ei saa," tõdeb ta.

Halvustavalt ei suhtu noormees ka vabatahtlikusse töösse. "Olen käinud vahel ka tasuta mängimas ja saanud väga positiivse kogemuse," mainib noormees ja lisab, et noortel muusikutel tasuks alguses latt natukene madalamale lasta ning paaril esimesel korral esinemised tasuta teha.

Ka dirigeerimist õppinud Susan Lahesalu suvi on olnud siiani väga töine, puhkust ei paista veel nii pea tulevat. Terve aasta vältel on Susan teinud tööd kuue kooriga, neist vähemalt kolmes peadirigendina. Märtsist alates on ta ka Kadrioru pargi loovjuht, mistõttu tööluusist ja niisama vedelemisest ei saa usina neiu puhul juttugi olla.

"Muusikutel on suvisel ajal käed kibedalt tööd täis. Mängitakse orkestrites, palju on ka erinevaid projekte üle Eesti," nendib neiu. Musitseerida tuleb tihti pulmades, juubelitel, restoranides ja laevadel.

Susan tunnistab, et koorijuhina just püstirikkaks ei saa. Eesti Vabariigis on koorijuhtimine hobi, see ei ole amet. Sellega ennast ära elatada on väga keeruline, mistõttu ongi koorijuhtidel mitu koori," selgitab neiu. Ta kinnitab, et ühe koori juhtimise palga eest üüriraha ja õppelaenu tagasi ei maksa.

"Kui see ala, millega tegeletakse, on kallis ja lähedane, siis see nälga küll ei jäta. Kui sa teeksid midagi, mis sulle rõõmu pakub, ilma rahata, juhul, kui elu võimaldaks, siis sa oled ilmselt õige asja peal," arvab neiu ja tunnistab, et on enda valikutega väga rahul.

Mõlema noore kinnitusel on võimalik tööd leida ka muusikalist haridust ja tunnistust omamata. "Muusika on üks selliseid alasid, kus diplom ei tähenda küll midagi. Paberi järgi kedagi tööle ei võeta ja lahti ei lasta. Oluline on see, kuidas inimene esineb ja tööd teeb," rõhutab Susan.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing