Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui sisu on kestast olulisem
Kui viimane seitsmenda seeria BMW välja tuli, kukkusid paljudel silmamunad põrandale ja küsiti, mis te olete meie kauni baierlasega ometi teinud.
Jäädi siiski ootama, sest viiendat seeriat polnud näha veel olnud. Siis tuli see välja ja disainer Chris Bangle sai enda kohta kuulda kõige jõledamaid väljendeid, mis eales välja mõeldud. Nonii, mõtlesid paljud, see on kuulsa Baieri margi kurb ja kiire lõppmäng, sest kes neid jõledusi ikka ostab. Kõik ei läinud aga hoopiski mitte nii, nagu ennustati.
Vastupidi, BMW müük on aasta-aastalt kasvanud. BMW töötajad ise ütlesid, et küll te harjute meie uue disainiga. Kas just disainiga harjutud on, ei tea, kuid need autod pakuvad hoopiski midagi muud - elamusi juhile. BMWde puhul on alati tegu tõelise insenerimõtte meistritööga. Tundub, et see on mark, mille uute mudelite väljatöötamisel pole raha ja auto maksumus mingiks mureks, kui jutt käib juhile elamuse pakkumisest. See käib nii mootorite kui ka juhitavuse kohta. Kompromisse seal tehases eriti ei tehta.
Uus seitsmes seeria muutus facelift'i käigus muudetud tuledega omajagu kenamaks. Ma pean nentima, et mulle hakkas uus seitsmene lausa meeldima. Ma ei riskiks teda nimetada just väga ilusaks autoks, kuid ta on täitsa soliidne. Uus viiene sai nüüd ka iluravi. Hõõrusin juba rõõmust käsi, sest siiani pole ma kuidagi suutnud uue välimusega harjuda. Nonii, mõtlesin ma, kohe tuleb siit midagi head. Kahjuks pole välimuse kallal eriti käidud ja kõik tundub endine. Ta pole mingi koletis, kuid kahjuks ka mitte midagi erilist.
Sisu on aga päris šeff. Kõik lahendused on loogilised ja ruumi on üsna laialt. Pagasiruum mahutab mõne Eesti väikelinna. Autol on uus automaatkäigukast ja ka selle kang, mis oleks justkui hävituslennukilt laenatud. Tuleb meelde, mida BMW märk tegelikult tähendab. Kõige kasutamine pole just lihtne, kuid pärast poolt päeva sõitu sujub kõik justkui iseenesest. Juhitavus on ekstraklassist nagu BMWde puhul ikka. Juhi asi on ainult rooli käsutada. Viiene veab oma peremehe igast kurvist justkui mängeldes läbi. Loomulikult on igal autol piirid ja kuigi BMW sisendab oma juhile ülimat enesekindlust, ei tohi selle autoga päris pööraseks minna, sest lõpuks tuleb kätte piir, kus ka elektroonilised abimehed ei suuda päästa peremeest ega pagasiruumis olevat väikelinna.
Üks asi on muidugi hind, mida inseneride meistritöö eest küsitakse. Loomulikult pole seda vähe, kuid sõiduomadusi ei saa võrrelda ka sama klassi märksa odavamate esindajatega. Sealt see vahe tulebki. Sa saad peale punktist A punkti B liikumise veel midagi - emotsiooni ja kindlustunde.