Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Peeter Raudsepp: Postipapa uus tulemine

Villy Paimets 20. juuli 2007, 00:00

Jutuajamise käigus selgub, et Raudsepale tegelikult ei meeldi mobiilid ja internet. "Kohutav ajaraisk ja privaatsuse puudumine. Ja meilitsi probleemide lahendamine tekitab probleeme juurde," teab ta. Tema eelistab näost-näkku suhelda.

Raudsepa kontor on nüüd autos (alati Toyota Land Cruiser, kui ostab uue, siis täpselt samasuguse nagu eelmine), sest kontserni kuuluvad tehased on Tartus, Pärnus, Puhjas, Painkülas ning paratamatult tuleb ka Tallinnas käia.

"Aga õnneks on Eesti nii väike, keskmise suurlinna suurune, siin on ju igale poole kahe tunni tee. Ja nii ongi parem, kui tehased on eri kohtades - kui lähed, siis ikka asja pärast, mitte niisama," ütleb Raudsepp, kuid arvab, et äkki peaks Tallinnas pisikese kontoripinna vaatama - oleks koht, kus kliendiga kohtuda.

Mida Raudsepp Kilgile kuuluva Pere kontserniga teha plaanib, ta veel ei avalda. "Räägin vaid nendest asjadest, mille olen ära teinud või mida olen tegemas, tahan vältida… (otsib sõnu, pakun tühja kaagutamist, nõustub). Täna tean tulevaste tegemiste pealkirju," ütleb ta ning räägib, et leppis Kilgi ja Remmeliga (ASi Pere nõukogu liige Cardo Remmel - toim) kokku, et esimesel nädalal tutvub ettevõtetega, teisel nädalal tegeleb kontserni tasemel. "Olen lubanud, et kolmandal nädalal esitan nõukogule rea ettepanekuid. Täna olen ametis kolmandat päeva ja kõikide ettevõtetega ma veel tutvunud ei ole."

Raudsepp oli pärast Eesti Posti juhi kohalt lahkumist eelmise aasta oktoobrist saati kodune. Kas nüüd lõpuks hakkas igav?

"No mul oli tegelikult välja võtmata puhkusepäevi, umbes 50 päeva, ma hakkasin juba kusagil juunis puhkama," naerab Raudsepp. "Tänasest lehest just lugesin, et meeste eluiga langeb kapitalismi saabudes ning keskmiselt saab üks mees aasta pensionil olla. Ma olingi aasta pensionil," mõtiskleb mees ning nendib, et tema puhul on tegemist väga puhanud inimesega.

Kodus oldud aasta jooksul tehti Raudsepale umbes 15 tööpakkumist, kuid mehe enda sõnul on ta väga valivaks muutunud.

"Lugejale võib tunduda, et inimene peab olema suure firma tippjuht, et tuleb olla tipus. Aga kui sa oled seal juba olnud? Kui sa ei taha midagi korrata?" ütleb mees, kes juhina alustas juba 25aastaselt ning kelle juhitav firma on näidanud miljardilist käivet ning kelle alluvuses on töötanud korraga 4000 inimest.

"See on teie lehel kohutavalt loll termin, see varumees… Mis varumees? Ma tegin kah Eesti Postis palju tööd, samastasin end ettevõttega, ettevõtte probleemid muutusid minu probleemideks, elasin neid rängalt üle…. Ja ühel hetkel tundsin, et ma olen varumees OMAENDA ELUS! Elu läheb mööda nii, et sa ei pane tähelegi! Iseenda elus tuleb mängujuht olla," kinnitab Raudsepp, kes aastase pausi tõttu jäi ilma truust abilisest.

Kolmes Raudsepa juhitud ettevõttes juhiabi rolli kandnud Kersti Sõõrumaa on nüüd rahandusministri Ivari Padari nõunik.

"Nüüd on vist tõesti 1997. aastal alanud koostöö lõppenud. Naersime just, et selleks, et temaga koos tööd teha, pean astuma poliitikasse ja asuma rahandusministriks, aga seda vist küll ei juhtu," veereb jutt poliitikale.

"Mind süüdistati Eesti Posti juhina, et olen poliitiline, aga erakonda ei suudetud määrata," muigab mees. "Tõsi, kolm erakonda käisid muudkui, et kirjuta avaldus ja kirjuta avaldus, ütlesin, et praegu ju ei sobi, teine kord. Siis nõustusid ja kadusid."

Õhk rektori saalis jaheneb, on tunda, et ei poliitika ega Eesti Post kuulu Raudsepa lemmikteemade sekka. "Olen kõik oma ütlemised sel teemal juba ära öelnud, mul ei ole vahepeal uusi ütlemisi tekkinud." Vahetame teemat.

Selgub, et lapsepõlve suved veetis Raudsepp vanaema juures Lõuna-Eestis ning käis mõned suved isegi karjas. Üks aasta oli tema hoole all koguni 204 lehma.

"Juba siis meeldisid mulle suured organisatsioonid," lõõbib ta.

Vanematekodus Otepää kandis räägib Raudsepp võru keeles, lastega siiski mitte, kuigi aru nad saavad. Raudsepal on kaks poega - 13- ja 16- aastased tublid autosportlased ning kolmene tütreke. Kas temastki kasvab rallisõitja?

"Miks mitte, praegu, neli etappi enne lõppu on superkrossi sarjas juuniorite arvestuses liidrikohal blond ja habras tütarlaps," teab Raudsepp.

Peeter Raudsepal on kaks esmapilgul teineteist täielikult välistavat hobi: motosport ja ornitoloogia, täpsemalt linnuvaatlus.

Poegadele krossiautosid ehitava, parandava ja sponsoreeriva Raudsepa arvates siiski padurohelised teda tema motohuvi pärast lintšima ei peaks ning näiteks Soomes, kus absoluutselt iga mees end mõne mootoragregaadiga lõbustab, on linnuvaatlus rohkemgi moes, kui meil.

Autoralliga seob linnuvaatlust aga mitu asja. Esiteks, linnuvaatlejate igaaastast rammukatsumist nimetatakse linnuralliks. Linnuralli start antakse kell 3 öösel ning milline neljaliikmeline võistkond järgmise päeva õhtul kella viieks kõige enam linde märganud on, ongi võitja. Raudsepa sõnul on tavaline, et võistkond istub autosse, üks roolib ja kolm ülejäänut vaatab pingsalt autost välja, vahel tehakse kärme peatus ning kuulatatakse, tavaliselt sõidetakse linnurallil oma 400-500 kilomeetrit maha. Eelmisel aastal jagas Raudsepa meeskond soomlastega esikohta - mõlemad märkasid 146 liiki linde. Võistlus, muide, käib aususe peale - keegi ei saa teada, kui omale mõne rähni juurde paned või mõne tunni kauem linde otsid. Kuid sohki ei tehta: "Proovi sa sellise teadmisega aasta, või terve elu elada," kinnitab Raudsepp, kelle meeskond näiteks mullusel linnurallil märkas üht lindu minut peale võistluste lõppu ning suures aususehoos seda kirja ei pannudki.

Ning täpselt samuti nagu autorallis, kehtib ka linnuralli eel tutvumiskeeld - nädal enne võistluste algust ei tohi linnuvaatlejad tulevase võistluse asupaika külastada. Samuti nagu neil päevil toimuva Otepää autoralli puhul pidi Raudsepp näiteks oma maamajas ilma ühegi sõbrata läbi ajama - nende, rallimeeste jaoks oli Otepää ümbrus tutvumiskeelu all!

Võrdse halvakspanuga suhtub Raudsepp aga nii maanteehuligaanidesse kui ka looduse rüüstajatesse. Ning kui pillan vahepeal kogemata lause, et linnainimesed näevad vaid tuvi ja varblast, siis selgub kohe, et linnas elab tegelikult kümneid ja kümneid liiki linde. "Loodust tundmata looduses käimine on minu arvates sama nagu lugeda oskamata raamatu "lugemine"," ütleb ta.

Peetri kohta võib tõesti öelda, et mees nagu orkester. Tal on palju huvialasid, alustades ornitoloogiaga ja lõpetades autovõidusõiduga. Ja kõike, mida ta teeb, teeb ta mõnusal sügaval moel. Ta on ka ääretult vahva seltskonnainimene, nii rääkimise kui ka laulmise poolest. Tööalaselt on ta selline inimene, kel on oskus näha tervikut. Teemat haarab kiirelt ning näeb seda nii tervikuna kui ka erinevate nurkade alt. Kindlasti on ta liider sõna otseses mõttes. Ta oskab meeskonda luua ja seda motiveerida.

Mina ütleksin, et ta on väga hea esineja, tema ettekanded olid alati perfektsed ja väga head. Aga jah, nagu ta isegi on tunnistanud, olid tõesti ajad, kus poliitilist koormat oli Eesti Postis tõesti liiga palju ja mul pole olnud võimalust tema tõelisi saavutusi superjuhina hinnata.

Tema oli aasta noorem. 1992. aastal lõpetasime küll, aga meie lõpetasime suvel, nemad talvel, sellepärast me väga palju kokku ei puutunud. Nii palju vaid, et kusagil 1990. aastal võitsin ma rahandusministeeriumi esseekonkursi, Indrek Neivelt tuli teiseks ja tema kolmandaks.. Või oli see vastupidi… igal juhul mõlemad olid esikolmikus. Rublaaeg oli veel. Vaadake, otsige üles ja vaadake, mida ta siis asjadest arvas.

Mis ma oskan öelda? Ta on igati tubli inimene, alati läheb teemasse sügavuti, võtab asjad põhjalikult ette. Ta on sõnapidaja - kõik, mis lubab, teeb ära. Raudsepp on tõsiste juhtimiskogemustega, iga ettevõttega saaks hakkama. Ta on tasakaalukas, rahulik inimene. Kuidas seda nüüd öelda - ei jookse siia-sinna.

Ma päris linnuvaatleja ei ole, aga olen paar korda temaga käinud. Päris põnev oli.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing