Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Romantikat ja avastuslikke teoseid Pärnus

Kersti Inno 20. juuli 2007, 00:00

Alustuseks saab Pärnu kontserdimajas kell 20 kuulata kaunist romantilist orkestrimuusikat 19. sajandi algusest. Mängib Pärnu linnaorkester, juhatavad Neeme Järvi Suveakadeemia noored dirigendid, kes alati festivalile erilist värvi ja meeleolu toonud.

Kavas on Felix Mendelssohni näkineiuteemaline kontsertavamäng "Ilus Melusine", Franz Schuberti helges meeleolus viies sümfoonia ning Carl Maria von Weberi klarnetikontsert nr 1, mis eksponeerib 19. sajandi alguses veel üsna noore soolopilli mängutehnilisi võimalusi tolle aja kohta lausa peadpööritava novaatorlusega.

Solistina saab üle hulga aja taas kodumaal kuulata eesti klarnetivirtuoosi Selvadore Rähnit.

Pärast õpinguid Saksamaal ja Pariisis ning seitse aastat kestnud tööd Jaapanis, elab ja töötab ta praegu Islandil. Oistrahhi festivalil esineb ta veel teiselgi kontserdil: 26. juulil koos Collegiumi keelpillikvartetiga Ukrainast mängib ta Mozarti muusikat.

Kontserdil Pärnu Issandamuutmise Õigeusu kirikus kell 22 esinevad sopran Patricia Rozario (India/Suurbritannia), Daniel Meerovich (altviiul, Venemaa) ja Vanbrugh Quartett Iirimaalt. Siin alustatakse samuti hilisromantiliselt värvika muusikaga inglise heliloojalt Stanfordilt, kava tuumakaimad teosed - Galina Grigorjeva "Lõputu kaanon" ja "Aaria" - viivad kuulaja kaasa igavikku pürgiva vooga. Lõpetuseks kõlavad itaalia helilooja Pizzetti võluvad laulud rahvaluule tekstidele. Sellel kontserdil toimub festivali ainus esiettekanne - Galina Grigorjeva "Aaria". Teos on kirjutatud Jelizaveta Kuzmina-Karajeva luulele.

Tuntud vene poetess lahkus Venemaalt Pariisi 1919. aastal. 1932. aastal pühitseti ta nunnaks ning teda tunti Ema Maria nime all. Lisaks heategevusele jätkas ta luule loomist. Teise maailmasõja ajal ta võttis osa vastupanuliikumisest, mille tõttu saadeti Rawensbrücki vangilaagrisse. Legend räägib, et ta läks vabatahtlikult gaasikambrisse noore tütarlapse eest, kes kandis sama nime. Jelizaveta Kuzmina-Karajeva "Aaria" sõnad räägivad tema pühendumusest Jumalale.

Mis puutub veel avastuslikesse teostesse festivalil, siis neid tasuks kuulama tõtata 23. ja 24. juulil Eliisabeti kirikusse, mil kavades palju põnevat nii heliloojate, teoste kui ka koosluste mõttes, juhatamas aga noored dirigendid Alexander Mayer (Saksamaa), Kiyotaka Teraoka (Jaapan/Austria) ja Risto Joost (Eesti).

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:48
Otsi:

Ava täpsem otsing