Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    1990ndate kodusõda Balkani turismi ei häiri

    Lisaks pole Bosnias kõigilt 30 000-lt miiniväljalt veel maamiine üles korjatud ja teeääres tähistavad neid kohti punase pealuuga märgid. See aga ei tohiks takistada neisse maadesse reisimist.
    Sõda tavainimesed meenutada ei taha, nad on optimistlikud, meeldivad, abivalmid ja töökad. Kuigi turismipiirkonnas saab hakkama paljude keeltega, on parim viis kohalikega suhtlemiseks võtta kaasa horvaatia keele sõnastik ja proovida luua kontakti nende emakeeles.
    Igal pool pole bussiplaane väljas ja siis tuleb küsida või kirjutada paberile oma küsimus - nii saab kenasti hakkama. Kohalikud kirjutasid vastu ning arvasid, et oleme tummad. Kui me aga rääkima hakkasime, olid nad ehmunud, meenutab seal rännanud Akadeemia Nord õppejõud Anne Kull.
    Kümnepäevase reisi jooksul Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas ringi liikumiseks kasutasid nad peamiselt busse, korra ka rongi. Transport on sealkandis hea, sest Horvaatia põhisissetuleku annab turism ja teid ehitatakse palju.
    Meie seiklus algas Horvaatiast Sisaki väikelinnast, edasi kulges teekond Bosnia ja Hertsegoviina sees asuva serblaste riikliku moodustise Serblaste Vabariigi keskusest Banja Lukast rongiga Bosnia ja Hertsegoviina pealinna Sarajevosse. Rongisõit oli ümbritsevate mägede tõttu äärmiselt huvitav, kõrgus küündis 2000 meetrini. Näiteks Horvaatia kõrgeim mäetipp jääb sellele alla.
    Horvaatiale on iseloomulikud suured ja kõrged valge tüvega pöögid, mägedes kasvab kuuski, mände, seedreid ja nulge. Mägise maa jõed on kiire vooluga, sestap on seal palju hüdroelektrijaamu.
    Mägedes teevad talunikud ise kitsejuustu ja müüvad turistidele. See on siiski üsna kallis, kilone tükk maksis 200 krooni. Lisaks kasvatatakse Horvaatias maisi ja viinamarju ning tehakse veini.
    Horvaatia pealinnas Zagrebis on vanemad majad enamasti punaste katustega, valitsev on klassitsism, uusi kõrgeid hooneid eriti näha polnud. Korterelamud on seal kolme-neljakordsed ehk väiksemad kui meil.
    Tähelepanuväärne on Zagrebi kunstimuuseum Nimara, millele pani aluse emigreerunud horvaat, kes kinkis oma kunstikogu riigile. Samuti tasub minna linnalähedasele Karu mäele. Kunagi oli see mere põhi ja ümberringi asub puutumata loodus.
    Loodust võib nautida ka arvukatel Aadria mere saartel, näiteks kasvavad sealses kliimas palmid. Veneetsiat meenutav Krk on ainus saar 1200st, mis on sillaga mandriga ühendatud. Horvaatia lõunatippu jäävast Dubrovnikust lähevad saartele laevad, korraldatakse ka mitmepäevaseid reise.
    Horvaatias kohatud reklaamid kutsusid akvalangidega merepõhja vaatama, mis on seal kivine. Rannad on küll see-eest liivased. Palju kohtab jahisadamaid ja jahte.
    Külastada tasub ka rahvusparke, näiteks Plitvices on 16 järve - osa neist omavahel ühendatud - ja 76 meetri kõrgune maaliline kosk. Turistidele on mõeldud erineva pikkuse ja raskusega matkaradu, vahepeal saab laevaga sõita üle järvede, kohati lähevad järvedest üle ka laudteed. Vesi on neis smaragdroheline, palju on kalu ja veelinde.
    Erinevalt meist on seal populaarne matkata perekonniti, väga palju näeb ka vabas õhus jalutajaid, noortel peredel on kaasas kaks-kolm last.
    Kahel riigil on ka erinevusi. Horvaatias ei näinud me ühtegi kerjust, Bosnias kerjasid mustlased ja kodutud. Ja kui Horvaatias riietutakse euroopalikult, siis Bosnias kannavad moslemi naised traditsioonilist pead katvat riiet.
    Kui Horvaatia on Eestist veidi kallim, siis Bosnia samas odavam maa.
    Internetist võib saada hotellitoa kahele 60 euro ehk vähem kui tuhande krooni eest, kodumajutus on kaks korda odavam. Kõige kallimana nägime 80eurost tuba.
    Bosnia on samas odav ja vaene, eriti odavad on vein ja õlu, mis maksab kohvikus umbes kuus krooni kann. Tööstuskaubad on kvaliteetsed ja odavamad kui meil, nahktoodetest näiteks kingad. Ja kui Horvaatias kohalikud turiste eriti ei tülita, siis Bosnias püütakse teenida igal võimalikul viisil.
    Autor: Tiina Kilkson
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.