Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lennujaama ehitus kasvatas lendude hilinemiste arvu
Estonian Airi enam kui veerand tundi hilinevate lendude arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligi 6 protsenti. Põhjusena toob lennufirma välja nii ümberehitustööd Tallinna lennujaamas kui ka lennudispetšerite probleemid Skandinaavias.
Samas kinnitab Estonian Airi avalike suhete osakonna direktor Ilona Eskelinen, et lennujaamas väljalennul tekkinud 15-20minutiline hilinemine võidakse lennu ajal tasa teha ja sihtpunkti jõuab lennuk ehk ainult viieminutilise hilinemisega.
Lendude ajalisel täpsusel tekivad probleemid, kuna hetkel on kasutada ainult kolm lähteväravat, mistõttu toimub ligi poolte lendude maapealne teenindus terminalist eemal platsil. See pikendab nii reisijate kui ka pagasi edasi-tagasi vedu, samuti lennukite maapealse teeninduse aega ja ruleerimist (kuna avatud on ainult üks tee).
Lennujaama käitlusdirektori Einari Bambuse andmetel ütleb statistika, et Estonian Airi kõigi lendude hilinemistest on Tallinna lennujaama opereerimistingimustest põhjustatud 5 protsenti.
Bambus möönab, et ehitustööde ajal tegutsetakse küll piiratud tingimustes, kuid see ei avalda olulist mõju lennuliikluse regulaarsusele.
Lennukaubavedude peamüügiagendi ASi Air Proxy tegevdirektor Helena Roots kinnitab, et regulaarlendude kaubavedudega ei ole ta lennujaama rekonstrueerimistööde ajal olulisi hilinemisi täheldanud.
Probleemid on tingitud pigem sissetulevate lendude hilinemistest, kuna uut SLOT-aega (aeg lennuki maandumisest kuni uue õhkutõusmiseni) on ehitustööde ajal raske saada. See võib tähendada, et juba hilinenud lennu väljalennuaega lükatakse alglennujaamas veelgi edasi kuni uue SLOT aja saamiseni.
Halvemal juhul tuleb lennukil oodata uut aega õhus. Rootsi sõnul on olnud kuulda, et ehitustööde ajal on keeruline saada maandumislubasid nn cargo charter lennukitele. Veel kevadel selliste lennukite vastuvõtmisega tegelenud ASi Cargo Handling tegevjuht Viljar Lehtmets ütles, et tõepoolest oli suurematele kargolennukitele maandumisluba raskem saada.