Paindlik tööaeg meelitab ametisse

Teenindussektoris, eriti supermarketites on suur kaadrivoolavus, kuna müüja-ametit ei peeta kuigi prestiižikaks ning tööl püsivad pigem vanemad töötajad. Amet pole kerge, kuna töö on pingeline ja vastutusrikas, teenindada tuleb väga erinevate ootustega kliente ning tööpäevad on sageli väga pikad ja töötada tuleb ka nädalavahetustel.

Euroopa 21 ettevõttes ja organisatsioonis läbi viidud uuring pikendatud tööajaga ja ebatavalisel ajal töötamisest kinnitab, et töötamine öösel, nädalavahetustel ja vahetustega on küll ettevõttele kasulik, kuid töötajate motivatsioon on madalam ning töötajate terviseriskid ja kaadrivoolavus on suuremad. Uuringust selgus, et voolavuseprobleeme esineb nädalavahetustel töötavates ettevõtetes 1,7 korda sagedamini kui ettevõtetes, mis nädalavahetustel ei töötanud. Üheks kaadrivoolavust põhjustavaks teguriks võib sageli lugeda ka madalat töötasu.

Tallinna Kaubamaja Toidumaailma juhataja Kadri Aguraiuja sõnul on nende teenindajatel teenindussektorituru keskmisest kõrgem palk.

Põhipalga astmed on erinevad ning sõltuvad teenindaja kvalifikatsioonist ning töösse suhtumisest. Teenindajate kogupalk koosneb põhipalgast ja eesmärkide täitmisest tulenevast tasust.

Aguraiuja väitel on töö toidukauplustes kõikjal väga intensiivne ja vastutusrikas ning seoses sellega on neil võrreldes Kaubamaja teiste osakondadega ka 10 protsenti kõrgem töötasu.

Statistikaameti 2006. aasta andmete kohaselt oli hulgi- ja jaekaubanduses keskmine brutopalk 9111 krooni. Hotellides ja restoranides oli keskmine täistööaja brutopalk samal perioodil 6148 krooni.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) liikmete samad näitajad olid kõrgemad: keskmine brutopalk hotellides oli 8401 krooni, Tallinnas 9035 krooni, ja restoranides 9147 krooni.

Erinevus statistikaameti andmetest on tingitud sellest, et EHRLi liikmed on enamasti hotellid ning suur osa neist asub Tallinnas.

EHRLi tegevdirektori Donald Visnapuu sõnul asub aga suur osa majutusettevõtetest väljaspool Tallinna, kus on madalam palgatase.

Samuti on tase madalam väikestes firmades, millega on seletatav hotellide ja restoranide keskmisest madalam palgatase.

Lisaks põhipalgale on restoranides boonuste süsteem, mis Visnapuu sõnul oleneb töötajaga sõlmitud töölepingust ning võib erineda. Arvestatavaks lisatasu allikaks võib sealjuures olla jootraha.

Ühe Kadriorus asuva söögikoha ettekandja sõnul küündib tema brutopalk 9000 kroonini ja tema on palgaga rahul, arvates, et tema põhipalk on paljude vanalinnas asuvate kohvikute ettekandjatega võrreldes kõrgem. Samas on ta kindel, et nende kogusissetulekus moodustab jootraha suurema osa kui tal.

Hiljuti avatud müügiinimeste portaal myygiproff.ee üllatab vananenud ameerikalike hoiakute ja ebatsensuursete väljenditega.

Mulle isiklikult meeldib portaali selge struktuur, korrapärane kujundus, samuti teemade loetelu. Kindlasti võiks kujundust muuta veelgi atraktiivsemaks ja teksti toetavamaks meeldejäävate piltide abil.

Meeldis ka teksti informaalsus, see, et polnud lähenetud akadeemiliselt, vaid eelkõige praktilise nurga alt. Huumor tuleb niisuguse teemakäsitluse puhul alati kasuks.

Mis mind üllatas, oli portaali läbiv sõnum - klienti justkui alavääristav, teda objektina käsitlev ja müügiinimesi põhjenduseta pjedestaalile tõstev. Selliste suhtumiste ja hoiakutega vürtsitati 1970ndatel müügikoolitusi Ameerikas.

Portaalis häiris ka ebatsensuursete väljendite kasutamine. Endale üllatuseks avastasin, et häirivad väljendid, mida olin hiljaaegu pidanud kuulma mind kõnetanud müügiinimeste suust, pärinesid sellestsamast portaalist.

Autor: Keidi Niitsoo