Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raamat
Eesti pargipärand on väga rikas. Valdava osa moodustavad mõisapargid, kuid aja jooksul on rajatud ka üsna arvukalt linnaparke, kiriku- ja kabeliparke, taluparke.
Pargid on loodud peamiselt esteetilistel kaalutlustel: kujundama hoonete ümber sobivat keskkonda ja siduma hooneid ühtseks kompositsiooniliseks tervikuks. Mõisate puhul ongi pargid enamasti hoonete arhitektuuri jätk maastikus ja ümbruse sihipärane kujundamine kunstilistel eesmärkidel ehk maastikuarhitektuur.
Meie vanu parke saab pidada Eestis loodud ajaloolisteks maastikuarhitektuuri teosteks, märgivad raamatu koostajad sissejuhatuses. Tähelepanuväärsemaile neist - veidi üle 400 riikliku kaitse alla võetud pargile - keskendubki teatmeteos "Eesti pargid".
Teose juhatab sisse kunstiajaloolase Ants Heina uurimus "Aed ja aeg. Piirjooni eesti aiakunsti vanemast ajaloost", mis annab muljetavaldava ülevaate Eesti parkide kujunemisest ning aitab järgnevaid üksikkirjeldusi omavahel nii ajaliselt kui ka ruumiliselt siduda.
Suure ja olulise osa raamatust moodustavad muuseumidest ja arhiividest pärit ajaloolised plaanid, fotod ja muu pildimaterjal. Samuti tutvustatakse selles parkide taimestikku, eelkõige haruldasemaid puid, kuid tehakse tähelepanekuid ka puistu üldise ilme ja rohttaimestiku kohta.
Kaheosalise teose esimeses köites käsitletakse Tallinna, Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa parke. "Eesti pargid" on vajalik käsiraamat mitte ainult maastikuarhitektidele, aiakujundajaile, hobiaednikele, vaid ka põnev teatmeteos ajaloo- ja kultuurihuvilisele publikule.
Tiina Kolk
Autor: ÄP