Julgemat vaeste maksustamist

Äripäev on viimane, kes kutsuks üles rikkuse laialijagamisele. Kuid reedeses lehes kirjeldatud lood sellest, kuidas seltskonnaajakirjades jõukust eksponeerivad kodanikud riigile pisitulu deklareerivad ega kohtuski süüdlaseks jää, nõuavad õigluse jaluleseadmist.

Äripäeva meelest peaks maksuhaldur kaudse maksustamise klauslit julgemalt kasutama. Praegune keskkond on liialt leebe kodanike suhtes, kes ilmse jõukuse juures näitavad olematut sissetulekut ning pääsevad seega maksukohustusest.

Kui kaudset maksustamist ligi kaks aastat tagasi kasutama hakati, võis tekkida kartus, et maksuamet hakkab inimestelt suva järgi hiigelsummasid sisse nõudma. Täna on olukord vastupidine.

Tegelikult jääb arusaamatuks, miks maksuamet on nii hambutu inimestelt suuremaid makse sisse nõudes.

Meil on kombeks arvata, et näiteks USAs poleks selline asi võimalik, nagu ka maksukonsultant Olavi Kärsna reedeses lehes märkis. USA maksuametil on tõepoolest küllalt suured õigused: nii võib ta küsida infot kolmandatest allikatest (sh naabritelt), ähvardada vara müügiga ning ka inimese maju-autosid müüma hakata, kui kokkuleppele ei jõuta. Inimene peab ise dokumente esitama, et tõestada, et ta liiga väikest sissetulekut ei deklareerinud.

Kuid ka Eestis on maksuametil paljud õigused, nagu õigus jõukust vaadelda või sissetulekuid kolmandate isikute abiga (nt pangaväljavõtteid uurides) taastada.

Kaks aastat tagasi kirjutas Äripäev ülevaate kaudse maksustamise - mis tollal oli päris värske asi - edusammudest ning siis oli maksuhaldur lootusrikas. "Eestis naabrid eriti kaebama ei kipu, kuid meie teabeosakond hoiab loomulikult kallitel elamupiirkondadel silma peal," rääkis maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur. Oma vara päritolu maksuvabast allikast peab seejuures tõendama maksumaksja ise.

Meie süsteemil on USA omaga võrreldes palju eeliseid, mis maksuametnike tööd lihtsustavad - proportsionaalne tulumaks ja vähe maksuerandeid. USA maksusüsteemi keerukust kirjeldab ajakirja Money kurikuulus uuring, kus 45 maksueksperdil paluti välja arvutada ühe hüpoteetilise perekonna maksud ja vastuseks saabus 45 erinevat numbrit.

Miks siis meie kaudne maksustamine ei tööta? Ilmselt on küsimus olnud maksuameti vähestes ressurssides ja kogemustes, samuti üldises kultuuris, mis maksude maksmist veel au sisse pole tõstnud. Seda jõulisemalt peab maksuhaldur maksudest kõrvale hiilijaid jahtima.

Autor: ÄP