Mõõna ajal mõtle tõusule

Kaido Simmermann 13. august 2007, 00:00

Mulle jääb arusaamatuks, miks Äripäev hindab läbi mitme lehenumbri mõistusevastaseks Eesti Raudtee tegevust, mis on suunatud raskeid olusid trotsides tõrgeteta töö jätkamisele ning arengukursi hoidmisele.

Üldteada on, et maist vähenesid kaubavood pea kolmandiku ja see on pannud ettevõtte raskesse olukorda. Ometi ei tähenda uute oludega kohanemine raudteele käega löömist ja Eest Raudteele uste sulgemist.

Kindlasti tuleb juhatusel langetada keerukaid otsuseid, kuid nende eesmärk ei ole saavutada hetkeefekti, vaid teenida pikema arengu huve. See, et täna ei lähe meil idasuunal hästi, pole põhjus arenguvõimalusi prügikasti heita ja Eesti Raudtee tulevikust loobuda.

Üks selline otsus oli Äripäevas etteheiteid pälvinud lisavedurite rentimine. Juunis väitsid eksperdid ja kinnitasid ka partnerid, et langenud kaubamaht hakkab taastuma. Nii ka juuni lõpus ja juuli alguses juhtus. Seetõttu vajasime kauba tõrgeteta äraveoks rohkem vedureid, kui meil oli kasutada.

Paraku leidsid juuli keskel Vene poliitikud uusi põhjusi Eesti kolleegide ja siin toimuva peale solvuda, mis andis kohe tunda kaubaveo uues, kuigi väiksemas languses.

Lisavedureid rentides võtsime äririski, nagu seda ettevõtetes iga päev tehakse. See võib esmalt tunduda ebaotstarbekas, ent arvestagem, et rendileping on sõlmitud 1,5 aastaks ja madalaimate hindadega, mida meil on iial õnnestunud saada.

Enne maid oli meil kaubaveoks piirilt 12 2TE116 tüüpi vedurit, neist pooled renditud. Täna oleme sama tüüpi kuuele vedurile lisaks rentinud neli. Toonitan, et Vene vedurite ekspluatatsiooninormid nõuavad sagedast hooldust ja remonti, veerand neist on pidevalt aktiivsest kasutusest väljas.

Meie suutlikkus tõrgeteta lisaveduriteta kaupu vedada on isegi praegustes tingimustes kaheldav. Tõusnuks juulis kaubavood ilma piisavate veduriteta, jäänuks me kauba piirilt toomisega jänni. Kriitikud saanuks siis tänitada, et kus on piirangud, kui ettevõte ise ei saa kaubavedudega hakkama.

Sügisel ja talvel kasvab meie teedel veetava kaubaveo maht 3 mln tonnini kuus. See tähendab Eesti Raudteele Petserist ööpäevas 10 rongi ära vedamist.

Arvestame, et Vene-suunalise transiidi vähenemist saab kompenseerida uute turgude jt suundade arendamisega, olgu siis Hiinasse, Kasahhi või mujale. Eestist liiguvad aina suuremad regulaarsed konteinerrongid Moskvasse, varsti ka Kasahhi ja Odessasse. Loomulikult tuleb uute turgude nimel teha kõva tööd, aga halades ei saa need võimalused iial teoks.

Tänavu kärbime ettevõtte kulusid 200 mln krooni võrra. Seisame 200 inimese koondamise lävel. Need sammud ei lõika ära Eesti Raudtee tulevikku, vaid muudavad meie tegevuse efektiivsemaks. Seetõttu ületavad investeeringud tänavu 700 mln krooni, mille tulemusena saavad rongid kiiremini ja turvalisemalt liikuda ning paraneb ettevõtte võimekus kaubavedusid teenindada.

Valmistume 2008-2009 riiklikult prioriteetse Rail Baltica projekti elluviimiseks. Äsja kuulutasime välja hanke 112 000 liipri ostuks, mida kahel järgneval aastal vajame Tartu-Valga raudteelõigu kapitaalremondiks. Osaleme Koidula uue piiripunkti väljaehitamises. Juulis viisime lõpule hanke 450 platvormvaguni ostmiseks (maksumus 292 miljonit), toetamaks kasvava potentsiaaliga konteinervedusid.

Siin sobib parafraseerida Mark Twaini veidi kulunud ütlust - teated Eesti Raudtee hukust on ennatlikud. Olen veendunud, et raskused ja nendest tugevamana välja tulek tõotavad Eesti Raudteele edukamat tulevikku.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing