Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avatud ruumi teooria aitab kitsaskohtade leidmisel
"AR on meetod, kus päevakava selgub kohapeal. Seega on see suurepärane võimalus leida üles kitsaskohti ja lõpuni selgeks rääkimata teemasid," selgitab ASi Dimela juhataja Kadri Kullmann. "Meie kollektiiv on loov ja seetõttu käivitus meetod kohe. Juba oleme ellu viinud mõned ARi koolitusel tehtud otsused, mitu on veel plaanis. Otsustasime ühiselt, et meil oleks vaja kord aastas ARi kasutada."
Ergo Kindlustus ASi Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Anneli Luht leiab, et meetod on lihtne, iga juhtivtöötaja võiks selle omandada ja kasutada kollektiivis igasugustele probleemidele lahendusi otsides.
ARi abi kitsaskohtade lahendamisel toob välja ka Dictum Arenduskeskuse juhataja ja koolitaja Signe Vesso. "Paljud juhid unistavad meeskonnast, kus niipea, kui töötajal tekib küsimus, siis ta kas lahendab selle ise või kutsub teisi inimesi seda endaga koos lahendama," selgitab Vesso.
Vesso meelest on paljudes meeskondades aga tavaline, et kui millegagi rahul ei olda, siis kutsutakse teisi mitte sellele olukorrale lahendusi leidma, vaid endaga koos virisema või juhti kiruma. ARi meetod lahendab tema hinnangul sellised olukorrad, pannes virisejad avalikult rääkima ja tegutsema ning kaasates ülejäänud meeskonna mõtteid ja probleeme avalikustama.
"Meeldib meetodi lihtsus, mis ei nõua suuri kulutusi. Koolitust võib võtta ka oma meeskonna mitte nii tõsise üritusena ja õppida seeläbi oma kolleege tundma lähemalt. Kui kogu päev või kaks ollakse koos ja arutatakse mitmesuguseid teemasid, seob see meeskonda ühtsemaks, kuigi arutelu ajal löövad kiredki lõkkele," lisab Luht.
Selliselt korraldatud üritusel avanevad inimesed paremini, tööruumides on nad kammitsetud. Nii soovitabki Luht AR-üritusi kindlasti korraldada töövälises miljöös.
Medicover Eesti ASi personalijuht Kristel Miljand rõhutab meetodi juures vabadust. "Vabadus valida ja otsustada, kas käsitletav teema on minu jaoks piisavalt atraktiivne ning oluline. Kui on, siis oledki osaline, sest hoolid," lisab Miljand.
Avatud Ruumi meetodi leiutas 1980. aastail juhtimiskoolitaja Harrison Owen, kes korraldas tollal mitmeid konverentse ja koolitusi.
Talle tundus veider, et paljude konverentside-seminaride ja muude koosviibimiste huvitavaimad ning produktiivsemad osad on kohvipausid ehk aeg, mil inimesed sundimatult vestlesid. Nii otsustaski mees oma järgmise koolituse kui pika kohvipausi üles ehitada.
Avatud ruumi kujunemine tähendab, et osalejaid puudutava teema üle arutada soovijad kutsutakse osalema, seejärel ruum avatakse ehk kõik osalejad istuvad ringis.
Pärast sissejuhatust, eesmärgi ja reeglite tutvustamist on osalejail võimalus tõstatada oluline teema, mille vedamise eest ta ise valmis vastutama on. Teema kirjutatakse üles ning kuulutatakse välja. Siis saab iga osaleja registreerida ennast talle huvipakkuvate teemade arutellu.
Sellele järgnebki teemade arutlemine väiksemates gruppides ja iga arutelu eest vastutab teema püstitaja. Avatud ruumi lõpetamisel on võimalus osalejail sõna võtta ja oma mõtteid teistega jagada.
Autor: Eveli Vahtra