Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töö annab teise võimaluse
Kujutlege, et ühel hommikul on kõik Hansapanga töötajad kadunud. Kontorid üle Eesti seisavad tühjalt, kvartalisuuruse peamaja koridorides Liivalaia tänavas valitseb vaikus. Mis peamine - kadunud on ka nende panus majandusse.
Õnneks midagi sellist Hansapanga 3400 töötajaga tõenäoliselt siiski ei juhtu. Samas on meil Eestis üle 3000 koduta inimese, 4500 kinnipeetavat, 14 000 süstivat narkomaani. Osa neist gruppidest loomulikult kattuvad, kuid kõiki kokku on siiski mitme Hansapanga jagu. Enamik neist ei panusta midagi meie sisemajanduse kogutoodangusse, vaid sõltub püsivalt sotsiaalteenustest.
Proovige kujutleda, et ühel hommikul on meil tekkinud juurde üks-kaks Hansapanka. Korraga oleks 4000-5000 töötajat, kelle kasvav majandus heameelega vastu võtaks. Sellise hulga inimeste muutumine sotsiaalabi saajaist maksumaksjaiks tähendaks tagasihoidliku arvutuse korral riigile 127 miljonit krooni kokkuhoidu sotsiaalkuludelt ja keskmise palga korral 213 miljoni teenimist tulu- ja sotsiaalmaksuna. Kas see on saavutatav?
Teiste riikide kogemused näitavad, et on, kuigi mitte üleöö. Tõhusaim vahend, mis muudab abivajajad aktiivseiks majandusse panustajaiks, on ettevõtlus.
USAs, San Francisco Embarcadero linnaosas asub hiiglaslik 37 000 ruutmeetrine kontori-, elamu- ja teeninduskompleks - sotsiaalse ettevõtte Delancey Street Foundation peakorter. DSF on loonud elu-, õpi- ja töökeskkonna endistele kinnipeetavatele ja sõltlastele. Kahe aasta jooksul saavad varem sotsiaalselt tõrjutud inimesed seal töötada, end ravida, omandada tavaellu naasmiseks vajalikke oskusi. Isemajandaval organisatsioonil on 20 ettevõtet viies USA linnas, sh restoran, raamatukauplused, mööblitööstus ja kolimisfirma.
30 aasta jooksul on DSF programmi läbinud 14 000 varem sotsiaalselt tõrjutud inimest ning mis peamine - 90 protsenti on saanud eluga järje peale, st muutunud abivajajast maksumaksjaks.
Samasuguste tulemusteni on jõutud ka USA teises otsas, Seattle'is tegutsevas sotsiaalses ettevõttes Pioneer Human Services. Endised sõltlased ja kinnipeetavad läbivad 8-14 kuud kestva tööõppe programmi PHSi eri tootmissuundades - metallitööstuses, ehitusfirmas, Mezza Cafe kohvikutes, trükikojas. Ettevõte pakub tööd 900 inimesele, aastakäive on 50 miljonit dollarit. Programmi läbinuist satub tagasi probleemide küüsi vaid 6,4 protsenti, mis on 10 korda parem näitaja USA keskmisest.
Eestis on sellist mudelit vähesel määral proovitud. Riigile kuuluv Eesti Vanglatööstuse AS annab tööd 500 vangile. Kinnipidamisasutuste territooriumil asuvate tootmisbaaside pinnal pakutakse õmblus- ja pakendamisteenust, valmistatakse metallkonstruktsioone, puitmööblit, ahje ja kerised. Ettevõtte käive on 22 miljonit ja kasum 2,5 miljonit krooni.
Tegevust toetatakse osaliselt ka riigieelarvest, kuid vähendatud töötajate arvuga (ligi 300) oleks tegevus kasumis ka riigi abita. Kuna tootmisüksused asuvad vanglate aladel, pole vanglatööstuses võimalik töötada vabanenud isikutel. Samas on esimene vanglajärgne aasta kõige kriitilisem.
Töökasvatust on proovinud ka MTÜ Eluliin juures tegutsev sekstöötajatele suunatud Atolli keskus. Mullu läbis programmi 13 naist, kes omandasid kinnisvaramaakleri või arvutidisaineri oskused. Kõik naised töötavad uuel ametikohal tänaseni.
Sotsiaalse ettevõtte käivitamine on plaanis ka Eestis. Heateo Sihtasutuse ja Convictus Eesti koostöös loodav ettevõte Teine Võimalus õpetaks tööoskusi eelkõige endistele sõltlastele, pakkudes neile samal ajal psühholoogilist tuge. Lahtine on ettevõtte vorm - kaalumisel on tervisetoidu lounge ja puidutöötlusettevõte. Koostööpartneritega oleks kõike hõlpsam teha.
Autor: Margo Loor