Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kliendikaarte kasutades säästan minimaalselt
Tänapäeva üleküllastunud info- ja tarbimisühiskonnas muutub üha tähtsamaks kliendikaardi suurem rahaline võit ehk soodustus, mida klient juba kaarti omandades teab.
Igal korralikul firmal on oma kliendibaas ja klientidele teatud boonuseid või soodustusi pakkuvad kliendikaardid. Samas on kliendikaardi omamine muutunud iseenesestmõistetavaks, ilma et me mõtleksime, mis reaalset kasu me konkreetsest kaardist saame.
Uuringufirma AC Nielseni korraldatud uuringus selgus, et Eestis on igal teisel inimesel vähemalt üks kliendikaart ning et tarbijad eelistavad just allahindlust pakkuvaid kliendikaarte. Tõsi ta on, ka mina eelistan n-ö silmaga nähtavat ja käega katsutavat rahalist võitu. Küsimus on selles, kui palju kasu ma oma kaartidelt lõikan. Tegin sellekohase väikese uurimuse.
Mul on viie erineva firma kliendikaardid, mis erineval ajal ja erineva eesmärgiga soetatud. Allahindlust pakkuvad kaardid on mul Kaubamaja Partnerkaart ja Westspordi kliendikaart. Uuringust selgus, et Partnerkaart on üle poolte Tallinna linna elanikel.
Partnerkaardiga saab viis protsenti soodustust kõikidelt ostudelt ja 10 protsenti sünnipäevasoodustust. Igal kuul on ka mitmesugused partnerpakkumised vähemalt 15protsendise hinnasoodustusega. Lisaks saab selle kaardiga Selveris ostes boonuspunkte koguda. Boonuspunktidega osaletakse erinevate auhindade loosimisel. Selle kaardiga olen tõesti kõige suuremaid rahalisi võite nautinud - aasta lõikes, arvestades minu tarbimishimu, kindlasti tubli neljakohaline summa.
Westspordi kliendikaart annab tavahinnast 7 protsenti allahindlust. Paraku pean tõdema, et kuigi soetasin antud kaardi juba ligi 10 aastat tagasi, olen selle kaardiga ostnud ainult ühed spordijalanõud. Seda ka sellepärast, et kaardi ostumomendil seda pakuti. Sel ajal andis kaart vaid 5 protsenti soodustust. Kuigi firma teeb aeg-ajalt ka märgatavalt suurema allahindlusega pakkumisi, olen siiani juhtunud kasutama teiste firmade teenuseid ja tooteid.
Raske öelda, miks. Soodsaid pakkumisi on palju. See külvab ka kahtlemata kõvasti segadust. Minu puhul mängib oma osa spontaansus.
Olen soetanud endale ka Estraveli kuldkaardi, mis pakub küll põhiliselt hinnasoodustusi reisiteenuste ostmisel, aga ka partnerite juures. Samuti saab koguda boonuspunkte.
Välismaale reisin aastas korra. Paraku ei ole ma aga kordagi kasutanud selle reisibüroo teenust. Küll aga mõned korrad Eestis reisides. Taaskord pean tõdema, et soodsaid pakkumisi tuleb uksest ja aknast. Tihtipeale leian parema pakkumise otse lennufirma kaudu ja ise hotelle broneerides.
Mitte midagi halba ei saa Estraveli kuldkaardi kohta öelda, sest tegelikult teeb ettevõte erinevaid kanaleid pidi palju ahvatlevaid pakkumisi. Estraveli partnerite soodustusi ei kasuta ma teadmatusest, ja tavaliselt ei küsita ka minu käest kaardi kohta.
ETK Säästukaarte on Eesti inimeste käes ringlemas kõige enam. See on kaart, millega klient saab küll kolm protsenti allahindlust, aga mis kaks korda aastas kliendile välja makstakse. Ajavahemikus 01.05-31.10.2006 kanti minu kontole 54 krooni säästukaardiboonust ja vahemikus 01.11.2006-30.04.2007 kogunes sellele 22.50.
Kahtlemata oleneb kõik minu tarbimismahust. Siiski, aasta peale 76.50, millest inflatsioon ka tüki hammustab, ei pane just õnnest lakke hüppama.
Kõige vähem rakendust on minu kollektsioonis leidnud Apteegi 5+ sooduskaart, mille puhul on kõik soodustusega ravimid 10-40 protsenti odavamad.
Oletan, et sain selle kaardi tasuta, kui kunagi sellesse apteeki sattusin. Ju siis edaspidi on minu jalad kuhugi mujale viinud.
Autor: Virge Lahe