Veinistuudios kraanivett ei jooda

Mida ootate tulikuumal suvepäeval restoraniterrassile jõudes? Mina tahan juua. See ei pea olema ju vein, see võiks olla ka vesi, aga kõigepealt tahaks juua.

Varalõunasel ajal oli In Studio Vinumi terrassil üllatavalt palju vabu laudu. Ettekandja tõi menüü peaaegu kohe, noogutasin tänuks ja hakkasin just ütlema, mida ma juua sooviksin, kui ta kadus. Ja päris tükiks ajaks. Nii et jäin lahtise suuga järgi vaatama. Olin janusena jõudnud veinistuudiosse, erakordses augustikuumuses oleksin leppinud ka klaasi veega, aga esialgu pidin rahulduma ainult kenas kujunduses menüüga.

Mõne aja pärast sain siiski joogisooviga lagedale tulla. Palusin klaasi Uus-Meremaa Sauvignon Blanci ja klaasi kraanivett. Veini sain, vett veel mitte. Vein oli suurepärane, selles pole põhjust kahelda - In Studio Vinumi veinivalik on üle linna kuulus.

Terrassil on oma menüü, restoranis oma. Aga keegi seda meile ei öelnud, toodi ainult üks menüü. Küsimise peale sain teada, et on ka teine, restoranimenüü, ja sellegi järgi võib terrassile tellida.

Valisin eelroaks punapeedisalati ja pearoaks meriahvena. Lauakaaslane leppis kergema terrassimenüüga - sparglid, maasikasupp ja pudelivesi. Meenutasin ettekandjale oma kraanivett ja sain vastuseks "okei". Kraanivesi meeldib mulle rohkem kui pudelivesi ja seda mitte ainult hinna pärast.

Road olid maitsvad, moodsad ja kaunid. Eriti tore oli ahven - tervena küpsetatud kala, saatjateks läätsed ja tugevamaitseline kaste. Ka peedisalat pardilihaviiludega oli mõnus, spargel krõmps ja maasikasupp karastav. Nii et au ja kiitus kokale. Ja muidugi sommeljeele, kes lisaks klaasiveinidele oskab pakkuda ka korralikku valikut väikestes pudelites veine - sellisest võimalusest ei paista enamik söögikohti üleüldse teadlikud olevat.

Eriliselt nauditav oli väikese sinihallitusjuustu-lisandiga juustukook, mis oma poolkülmunud olekuga alguses ehmatas, pärast aga vaimustust äratas. Et espresso väheke jahtunult lauda jõudis, ei ole kõneväärt.

Aga terrassi teenindanud kahte suve-ettekandjat ei saa kuidagi kiita. Esiteks see kraanivesi, mida küll lubati, kuid mis jäigi saamata. Road-veinid saime küll kiirelt ja korralikult, ent tühjade nõude äraviimisega vaeva ei nähtud. Nii et kohvi serveeriti tühjade veiniklaaside sekka ja ka tühjaks saanud veepudelist ega -klaasist ei hoolitud, kook mahtus kuidagi nende vahele ära.

Vaatamata tulisele päikesele oli terrassil mõnus, laudade kohal olid varjud, kõrval sulises purskkaev. Külm purskkaevuvesi meeldis kuumal suvepäeval ka kodutule, kes purskkaevul ennast pesemas käis - linn on meie kõikide ühine ruum.