Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ostjate põud hävitas kõrge hinna lootused

    ERI Kinnisvara hindaja Raul Mäsak räägib tänase Äripäeva kinnisvararubriigis, et kui enamasti jääb hinnalangus 10-15% vahele, siis halva juurdepääsuga põllukruntide hind on langenud kuni 30%.
    1Partneri hindaja Kaur-Kaspar Kulli peab põlluprojektide üldist 30% hinnalangust liiga suureks. "Kui pidada aga silmas krunte, mis asuvad vähetuntud ja kehva infrastruktuuriga piirkondades, võib hinnalangus tõesti aasta algusega võrreldes olla 20-30%," märgib ta.
    Kulli räägib, et kuni aastavahetuseni tõsteti hindu kogu aeg ja ostud tulid tõstmisele järele. Siis aga hakkas intressitõus mõjuma ja müüki tuli palju objekte. Müügiks pidi hinda uuesti alla laskma. 1Partneril endalgi oli üks samasugune kogemus. Eelmise aasta lõpul oli Tallinna piiril olevate paarismajade hind 3,5 miljonit krooni, siis tõstis arendaja hinna 3,9 miljonile. Sellega ei ostetud. Kui arendaja lasi hiljuti hinna taas 3,5 miljonile, hakkas müük jälle minema.
    Kinnisvaraturu soikumist kinnitab ka teise kvartali statistika. Reedel konstateeris statistikaamet: "Teises kvartalis jäi tavapärane kinnisvaraturu elavnemine tulemata." Pikemast aegreast võib näha, et kinnisvaratehingute arv pööras allapoole juba 2005. aasta lõpus, mil hinnad alustasid kiiret mäkkeronimist.
    Statistikaameti teatel on paari viimase aastaga võrreldes kinnisvaraturg muutunud märgatavalt rahulikumaks. Nii pankade konservatiivsem laenupoliitika ja kerkivad intressimäärad kui ka elanike sissetulekutest kiiremini kasvanud kinnisvarahinnad on laenamist pidurdanud. Seetõttu on tehingute arv vähenenud, üldine hinnatõus on peatunud ja kohati on hoopis hinnad langenud, seisab statistikaameti pressiteates.
    Suuremad hinnakukkumised ei piirdu enam ainult uuseramutega. Neid tuleb ette ka kenas ümbruses paiknevate uute korterite puhul. Üks näide on Tallinnas Karukella tee kolmetoalise korteri müük. Korterit müünud Priidu Uusen sai korterist lahti esialgu küsitust 700 000 krooni võrra madalama hinnaga ehk 30% loodetust odavamalt.
    "Karukella elurajoon asub umbes 2,5 kilomeetri kaugusel Pirita Selverist ning ringrajast," tutvustas Uusen jaanuaris oma korteri asupaika. Omanik soovis maitsekalt sisustatud korteri eest 2 575 000 krooni ehk ligi 37 000 krooni ruutmeetrist.
    Jaanuari lõpus lasi Uusen hinna 2 495 000 kroonile ja lisas City24s: "Oodatud on ka ostjapoolsed hinnapakkumised." Veebruaris täiendas ta reklaami uute piltidega. Soovijad said nüüd teha korteris virtuaalse ringkäigu ja peremees oli organiseerinud spetsiaalse kontaktnumbri neile, kes tahtsid rääkida vene keeles.
    Juunis oli Karukella tee korteri hind kukkunud juba 1 895 000 krooni peale. "Müüa hea asukohaga kena ja valgusküllane korter, ideaalne noorele perele või noorpaarile," kiitis maakler Gina Heinväli. Kõigi pankade aktsepteeritava hindamisakti järgi oli korteri turuväärtus 2 300 000 krooni. Juulis müüs Priidu korteri 1 850 000 krooniga, mida oli umbes sama palju, kui peremehel 2006. aasta aprillis välja käia tuli.
    Kolmandik müüb turuhinnaga, teisel kolmandikul on veidi üle hinnatud, neil piisab müügiks 10-15% langetamisest. Viimasel osal on kinnisvara lootusetult üle hinnatud. Täna ei kauple ostja mitte 10-15% allahindlust, vaid vaatab, et saaks laenu kuumakse makstud. Kuna pank ei anna laenu, ootab ostja, kas saab 5miljonilise maja 4,5 miljoniga. Ja kui ei saa, ei juhtu ka midagi, ta elab lihtsalt oma vanas kodus edasi.
    Lasime hindu alla. Kui algul maksis ruutmeeter 32 000 krooni, siis praegu 29 000. Ostjaid on vähe. Mitu klienti on loobunud, sest pangad ei andnud laenu. Nõutakse omafinantseeringut, varem sai ilma ja kui ühest pangast laenu ei antud, siis teisest sai. Praegu on nii, et kui üks pank ei anna, ei anna ka teised. Lähitulevikus me hindu rohkem alla lasta ei plaani. Oleme äraootavad, nagu ostjadki.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Viljar Arakas ja Robert Kitt said eelarvenõukokku
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.