Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

E-ellu kolivad nii tahvel, päevik kui ülikool

Helen Sulg 24. august 2007, 00:00

"Kas homseks on õpitud, näita päevikut!" kõlas õhtuti paljudes Äripäeva lugejate lapsepõlvekodudes.

Interneti pealetung võimaldab kontrollida hindeid ja koduülesandeid ning saada infot koolis toimuva kohta.

Lisaks e-koolile on kasutusel teisedki moodsad meetodid: e-tahvel (puutetundlik tahvel, millega saab navigeerida internetis, luua käega objekte ja skeeme, kogu töö tulemuse saab tunni lõpus salvestada), e-mapp (õpilase töödekogumid internetis, kuhu õpetaja saab panna ülesandeid, anda hinnanguid tehtule), e-kursused (nii filmitud loengud kui ka loengumaterjalid internetis), e-projekt (erinevad internetipõhised ühistegevused lastele, nii koolide- kui ka rahvusvahelised), e-ülikool.

Väiksemate klasside puhul, on e-kool suur abimees lapse distsiplineerimisel: tähed alles vaevu selged, ei jõuta kõiki ülesandeid päevikusse kirjutada, eks seitsmeaastase jutt koduülesannetest ole tihti vastuoluline.

Idee veebipõhisest klassipäevikust keerles mitmete inimeste peas (muuhulgas ka president T. H. Ilvese ja Jaak Aaviksoo). Eesti haridussüsteemi infotehnoloogia ajakohastamise ristis Tiigrihüppeks Kaarel Tarand. Areng päädis sellega, et president Lennart Meri kuulutas üle 10 aasta tagasi Eestis Tiigrihüppe programmi välja, et abistada õpetajaid ja koolijuhte koolielu ajakohastamisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil.

Oluline ja huvitav fakt on, et projekt käivitus erainitsiatiivil - investeerisid ja idee realiseerisid meie suured pangad ning Telekom Vaata Maailma sihtasutuse kaudu. Praegu haldab ja arendab süsteemi Koolitööde Aktsiaselts, seda tihedas koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Teistes riikides kasutusel olevate süsteemidega (nt www.parentsgateway.com Inglismaal) võrreldes on märkimisväärne meie ühiskonna valmisolek uuteks lahendusteks. Kui meil kasutavad e-kooli ligikaudu pooled koolid ja 80% õppuritest ning pedagoogidest, siis mujal ei ületa kasutajate arv 10-20%. Eesti umbes 16 tuhandest õpetajast on tänaseks arvutiõpet saanud ca 75%.

Ilmselt seetõttu soovivad ka vanad Euroopa riigid Eesti kogemustest õppida. Meid tuuakse eeskujuks mitmel pool maailmas.

Heaks näiteks on Eesti laste osalemine Globe (global learning and observations to benefit the environment) projektis, kus kooliõpilased 96 riigist teevad keskkonnamõõtmisi, saadavad tulemused interneti kaudu andmebaasi, kasutavad neid andmeid õppetöös.

Samuti jagavad osalejad Maa globaalprobleeme uurivate teadlastega.

Järgmine arenguetapp on seotud õpetajate kasutusse antavate sülearvutite ning õpikeskkonna täiustumisega. Lähiaastate e-kooli arendustöö keskendub kvaliteedile - süsteemi liidestamisele teiste infosüsteemidega, kasutusmugavuse suurendamise ja mobiilsusega, samuti uute funktsioonide lisamisega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:34
Otsi:

Ava täpsem otsing