E-koolist võiks saada Eesti Nokia

E-kool muutub kasutajate seas üha populaarsemaks, üha lihtsamalt kättesaadava info maailmas tundub see loogiline trend. Vahest võiks e-kool pärast kontseptsiooni korralikku välja töötamist olla ka atraktiivne võimalus, turustamaks seda koos meie teiste e-riigi lahendustega teistesse riikidesse.

Tundub, et täielikku edu takistab praegu veel vaid arendustöö, vigade parandamine ning arvutimaailmas end võõrkehadena tundvate inimeste integreerimine.

Äripäev on seisukohal, et süsteemi lõpliku edukuse võti peitubki nn IT-immigrantide ühiskonda integreerimises. Võib küll vastu väita, et inimesed, kes pole sündinud e-Eestis, vaid on õppinud elama ja töötama enne interneti laialdast levikut, ei võta sellist uuendust niikuinii lõplikult omaks. Juba välja kujunenud inimese ümber õpetamine on vaevarikas ja keeruline protsess, ent süstemaatiline töö aitaks siinjuures lõhkuda nii mõnedki hirmud.

Selleks on aga vaja individuaalset lähenemist, koordineeritud koolitusi haridustöötajatele, lisaks tuleks tagada õpetajate piisav ligipääs arvutitele.

Olukorras, kus õpetajad peavad järjekorras seisma, pääsemaks töötama arvutiga, kuhu kantakse info õppetöö ja õpilaste edusammude kohta, ei saa oodata e-kooli süsteemi kõikide võimaluste ära kasutamist. Sülearvuti võiks saada iga Eesti õpetaja igapäevaseks töövahendiks. Õpilasel on niisugune võimalus, õpetajategi mugav arvutile ligipääs peaks olema täiesti iseenesestmõistetav. Praegu see kahjuks nii ei ole.

Autor: ÄP