Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milleks minna ülikooli, kui diplomi saab osta

    "Diplomite müük on maailmas suur majandusharu, kus liigub sadu miljoneid eurosid," ütleb Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse (ENIC/NARIC) juhataja Gunnar Vaht.
    99 protsenti Eestis leiduvatest diplomite võltsingutest tuleb mehe sõnul Venemaalt.
    "Tean vähemalt sadat teenusepakkujat. Eestis on levinud tänaseks suletud Moskva Riikliku Tööstusülikooli ja Moskva Riikliku Sotsiaalülikooli filiaalide diplomid. Neid on siin sadu," sõnab Vaht.
    Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud on ostetud diplomitega samuti kokku puutunud.
    "Meil on olnud töölesoovijaid, kes on esitanud kahtlase väärtusega diplomi," ütleb Raud. Rektori sõnul tekib kahtlus enamjaolt diplomile peale vaadates, vahel on pettus ka töövestlusel ilmsiks tulnud. Samuti on Tallinna Ülikool lasknud töölesoovijate diplomeid hinnata ENIC/NARICil. Võltsingu avastamise järel pole kandidaadiga enam pikka juttu olnud.
    Raud ei oska öelda, kuivõrd esineb võltsinguid ülikooli sisseastujate hulgas, nendega tegeleb vastuvõtukomisjon.
    Rektor võltsitud diplomitega tööle tulekut siiski massiliseks ohuks ei pea. Tallinna Ülikool on kokku puutunud pigem Ameerika ülikoolide (või nende filiaalide) diplomitega. Libadiplomeid on Raua sõnul meelsamini esitanud välismaalased.
    Ameerika diplomid aga Eesti akadeemilisse tunnustamise infokeskusse eriti ei jõua, aja jooksul on Gunnar Vaht hinnanud kõigest kahte USA diplomiveski diplomit.
    Vahi ütlusel ei kipu Eesti inimene Ameerikast libadiplomit ostma ning teisest küljest diplomiomanik teab täpselt, et sellise diplomiga ei ole hindamiskeskusest võimalik läbi saada. Probleem võib seisneda aga ka selles, et tööandja ei vaevu diplomit kontrollimiseks saata.
    Kui USA diplomiveskite vilju on kerge tuvastada, siis Venemaa diplomite tuvastamine aga raskem, kuna sealt on võimalik osta täiesti autentseid diplomeid.
    Gunnar Vahi teada suudab ENIC/NARIC Venemaal tehtud võltsingud siiski tuvastada, kuna keskusel on sel alal 10aastane kogemus.
    Vahi sõnul võib 2006. aastal ilmsiks tulnud hiinlaste magistriõpet EBSis samuti käsitleda diplomimüügina.
    "Muidu ei ole mõeldav, et magistriõppe tudengid, kellel puudub kõrgharidus, töökogemus ning kelle inglise keele oskuski on ülimalt kaheldav, on võimelised sooritama kõrgetele hinnetele eksameid ja kaitsta edukalt magistrikraade," sõnab Vaht.
    EBS sõlmis haridusministeeriumiga kokkuleppe, et hiinlased said magistriprogrammi lõpetada, ent uusi tudengeid ilma tunnustamata kõrghariduseta vastu ei võeta.
    ENIC/NARICi juhataja Gunnar Vahi sõnul on Eestis peale välismaalt ostetud diplomite probleemiks olnud ka topeltdiplomeid andvad erakõrgkoolid.
    "Selliseid võimalusi on olnud, kus oma diplomile lisaks antakse välja ka Venemaa diplom. Väidetakse, et õppetöö on toimunud paralleelselt, kus Eestis pärast akrediteerimata õppekava läbimist saab Venemaal riiklikult tunnustatud diplomi. Sisuliselt on aga alust arvata, et kehtetule Eesti diplomile lisaks on võimalik lisatasu eest osta Venemaa riiklik diplom," ütleb Gunnar Vaht.
    Selleks küsiti tavaliselt lisaraha ning mõningal juhul on tudengid pidanud lisaeksameid tegema.
    Vahi sõnul andis selliseid topeltdiplomeid välja tänaseks kadunud rakenduslik kõrgkool LEX. Teisi kõrgkoole ei osanud ta nimetada.
    LEXi kunagine rektor Pjotr Vernitski topeltdiplomite väljaandmist ei kinnita. Mehe sõnul oli ta rektor tükk aega tagasi (aastatel 1996-1998 - toim.) ja kõiki asju enam ei mäleta. "Veel oli kaks-kolm rektorit," sõnab praegu Mainori kõrgkoolis töötav mees.
    Igatahes ENIC/NARIC on hinnanud mitmeid ühisdiplomeid, enamasti 1990ndate lõpust ja 2000ndate algusest. Viimastel aastatel on probleem kadumas, vähemalt keskusesse pole Eesti erakõrgkoolide väljaantud ühisdiplomeid enam jõudnud.
    Samuti tegutsesid 2005. aastani Venemaa ülikoolide filiaalid, kelle diplomeid Eestis ei tunnustata.
    Ameerika diplomiveskite portaalid ei paku üldjuhul akadeemilist diplomit, vaid enamasti elukogemusel põhinevat kraadi.
    Näiteks Rochville University on õpingud nii lihtsaks teinud, et kodulehelt saab viie päevaga nii keskkooli lõputunnistuse, bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorikraadi. Ja vajadusel ka kõik koos. Nii võib osta bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi kogusummas 1038 dollariga (eraldi ostes läheks komplekt haridust maksma 1597 dollarit). Ning kraadi on võimalik taotleda pea kõiges: arhitektuuris, lennunduses, araabia õpingutes, insenerialadel, meditsiinialadel (arst, hambaarst, radioloog) jne.
    Sisuliselt need kümme paberit, mis saadetakse pärast rahaülekannet, midagi ei tähenda ja heauskne ostja lollitab vaid iseennast, kuna guugeldades või andmebaase kasutades saab tööandja libakoolid väga kergesti kätte.
    Enamik diplomiveskitest asuvad neljas Ameerika Ühendriikide osariigis, kus puuduvad seadused diplomiveskite keelustamiseks: Californias, Utah's, Hawaiil ja Louisianas.
    On ka nõudlikumaid libakoole, kes annavad "kraadi" pärast seda, kui "tudengid" peavad õpikuid ostma, testid läbima ja saatma kodutöid. Näiteks USA suurim diplomiveski, Louisianas asuv La Salle University pakub veebipõhist distantsõpet, kus bakalaureuse saab alles pärast kümne kursuse läbimist.
    American State Universityst Hawaiilt saab ajakirjaniku hariduse aga 1890 dollari eest, lõputöö võib olla isegi 2000 sõna pikk.
    Diplom ostetakse paljuski petmise eesmärgil, et saada paremat töökohta või palgatõusu. Kui diplomi ostmine ja osas USA osariikides ka müümine on lubatud, on enamasti selle esitamine tõe pähe kriminaalkorras karistatav.
    Kui Ameerikas pakutakse olematute ülikoolide diplomeid, siis korrumpeerunud Venemaalt saab osta ükskõik millise Venemaa ülikooli ja eriala riiklikult tunnustatud diplomeid.
    Erandiks pole isegi tunnustatud Moskva Riikliku Ülikooli diplomid. Selleks ostavad diplomipakkujad Venemaa ametlikult (aga korrumpeerunud) diplomitrükkijalt originaalblanketid.
    Kui hariduse ostja soovib täielikku ehtsust, on võimalik end ka ülikooli registrisse kanda. See on väga kallis, ca kümme korda kallim kui tavalise diplomi ost. Näiteks dip-lom.ru pakub vanemaid diplomeid alates 17 000 rublast (ükskõik milline Venemaa ülikool või endise SSSRi ülikool, lõpetatud enne 1996. aastat) ning uuemaid diplomeid 25 000-30 000 rublaga. Kui aga on soov end ülikooli registrisse kanda, tuleb maksta diplomi eest juba 300 000 rubla. See hind sisaldab ülikooli administratsiooni äraostmist.
    Võib-olla ei raatsinud seda raha välja käia näiteks hiljuti Tallinna linnavolikogu saadikuvolitused peatanud Rene Reinmann, kes väitis, et on lõpetanud ehitusinsenerina Peterburi Riikliku Arhitektuuri- ja Ehitusülikooli. Eesti Ekspressi järelepärimine ülikoolist aga lükkas selle ümber, kuna Reinmann polnud ülikooli arhiivi kantud.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.