Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitus tagasi nulltsüklis?
Ehitusmaht ruutmeetrites kasvas selle aasta teises kvartalis üksnes seitse protsenti. "Üksnes" seepärast, et aasta tagasi oli ehitusmahu kasv veel 34 protsenti.
On halb üllatus, et ehitamise kasv on sedavõrd järsult pidurdunud. See võib probleeme tekitada mitte üksnes ehitajatele endile, vaid näiteks ka ehitusmaterjalide tootjaile.
Tavaliselt peetakse ehitust pikema vinnaga valdkonnaks, mis on ajaliselt isegi pool majandustsüklit maas. Võtab ju planeerimine, lubade väljaajamine ning ehitus ise üsna palju aega.
Näiteks buumi harjal alustatud ehituse lõpetamine võib vabalt lükkuda tsükli põhja. Seega saab ehitus oma mahu majanduse langemisest hoolimata kätte.
Seda üllatavam on nii järsk pidurdumine juba nüüd - tegelikult juba teisest kvartalis, aprillist juunini.
Vaadates protsenti, oleme tagasi 2005. aasta esimeses kvartalis, kui ehitusmaht suurenes samuti seitse protsenti. Kuna see oli buumi jalam ja nüüd oleme samas kohas, võib öelda, et kõik hea ja parem on ehituses otsa saanud. Kuidagi kiiresti.
Statistikaamet nendib, et jätkuv ehitustegevuse kallinemine ja laenuintresside tõus on viinud tellimuste vähenemiseni.
Seega võib-olla mõni veel tahakski ehitada, aga ei jaksa enam.
Samas on ehitusmaterjalide tootjad investeerinud tohutult raha uutesse tootmisvõimsustesse, et ehituse vahepeal lõputuna näivat isu rahuldada.
Kõnniteede plaatimiskivide järjekord ulatus mitme kuuni, neid toodi vahepeal Lätistki. Raudbetoonist paneelidel, rääkimata ustest-akendest olid pikad järjekorrad.
Puudu jäi isegi killustikust. Muidugi sundis see ehitusmaterjalide tootjaid tootmist laiendama.
Kutsekoolides on ehitaja eriala ülimalt populaarne, sest ehitusel teenis ja teenib head raha.
Kas noorte lootused lähevad nüüd tühja, kui ehituse hoog raugeb, enne kui ametioskused käes? Ent vajadus ehitaja nagu ka arsti, koka, õpetaja järele ei kao kuhugi.
Hea uudis on see, et rahalises väljenduses kasvas ehitusmaht aastaga siiski 24 protsenti. Kuid suurema osa sellest andis ehitamise kallinemine, inflatsioon ehituses. Kas ehitajad saagisid kogemata maha oksa, millel ise istusid?
See oleks siiski liiga ühekülgne seletus. Ehitamine ei seisa eraldi majandusest tervikuna, küllastumisnähte tuleb teistestki sektoritest - börsilt, turismiärist, hotellindusest, muidugi kinnisvarast.
Üks majanduskasvu indikaator on kraanade arv linnasiluetis, neid õnneks ikka jätkub.
Autor: ÄP