Katrin Luhaäärel kogemus viiest lennufirmast

Indrek Kald 30. august 2007, 00:00

SASi Eesti esinduses töötab 13 inimest, samas kuulute rahvusvahelisse kontserni. Kas tunnete end väike- või suurfirmana?

Pigem ikka viimane, sest oleme siin filiaalina ning väga tihedalt seotud firma teiste osadega. Põhiliselt tegeleme müügi organiseerimisega. SASi Baltimaade müügiorganisatsioon asub sisuliselt Eestis, üks töötaja on meil ka Leedus. Samuti koordineerime marketingi. Kui alustasin tööd SASis müügijuhina, oli kohapeal ka skandinaavlasest esindaja. Nüüd on kõik meie õlgadel.

Kui palju peate suhtlema võõrkeeles?

Põhiosa tööajast. Baltimaades on osa reisibüroosid venekeelsed, kolleegidega teistes riikides suhtleme inglise keeles, mõnega ka soome keeles. Osa kirjavahetust tuleb meile skandinaavia keeltes.

Kas Teie 11 aastat SASis pole ehk liiga pikk aeg?

Mingitel ajaperioodidel on mul tulnud mõte, et kas nüüd pole ehk aeg täis saanud, peaks võib-olla midagi muud tegema. Kui siis olen seda mõtet veidi heietanud, on tavaliselt ootamatult tekkinud olukord, mis nõuab uusi oskusi ning kõik muutub erakordselt huvitavaks.

Kuidas sattusite turismialale?

Olen kõrgharidusega klaveripedagoog.

Siis on küsimus õigustatud!

Jah, paljud inimesed seda ei tea. Olen lõpetanud konservatooriumi ning töötanud mõned aastad klaverisaatja ja pedagoogina. Siis pakuti mulle tööd Tallinnas Aerofloti rahvusvahelises osakonnas. Põhjuseks see, et neil polnud ühtegi keeleoskajat inimest, aga mina olin võimeline saksa keeles rääkima. Lisaks maksti Aeroflotis mulle 20 rubla rohkem palka kui varasemas töökohas. Müüsime pileteid Aerofloti rahvusvahelistele lendudele, mis reeglina algasid Moskvast või Leningradist.

Kas saite ka ise Aeroflotiga soodsamalt lennata?

Aeroflotil oli tohutult range süsteem, seal pidi kas 10 või 20 aastat enne töötama, kui keegi sulle soodsamat piletit pakkus. Nii et polnud mingeid võimalusi.

Kuivõrd erineb tänane töö SASis tööst Aeroflotis?

Nagu alepõllundus ja kaasaegne põllumajandus - need on ikka öö ja päev. Juba tehnilised võimalused on hoopis teistsugused. Mäletan, et suhtlemiseks kasutasime väga suurt teleksimasinat, kuhu tuli näpuga sõnumeid toksida. Mõnikord käis ka lennukisse müüdud kohtade üle arvepidamine nii, et nimed kirjutati kaustikusse. Aeroflotis oli palju naljakat käsitsitööd, näiteks pileteid kirjutati käsitsi ja seda tegid eraldi kassapidajad.

Kas reisikihk on Teil aastatega suurenenud või vähenenud?

Kui kord või kaks nädalas käia tööreisil, siis see tekitab väsimuse. Seetõttu olen puhkust ja vaba aega planeerides väga valiv. Mõtlen, kas tahaksin minna mõnda kohta veel kord või avastada midagi uut. Reeglina tahan avastada enese jaoks midagi muud. Rannamõnude asemel soovin pigem näha kohalikku elu, ajalugu, muuseume.

Seega teate, mida tähendab kord nädalas tööreisil käia?

Jah, see võtab teinekord sügavalt ohkama. Eks see on teatud mõttes ka paratamatus. E-posti ja telefoniga suhtlemine ei loo õiget suhet, silmast silma kohtumine annab tunduvalt paremaid tulemusi.

SASi kontsernil on Tallinnas suur kõnekeskus, kuigi eestlasi ei peeta väga headeks teenindajateks. Kuivõrd oleneb klienditeenindus rahvusest?

Muidugi on mõned rahvused avatumad ja mõned suletumad, kuid see on ikka isikus kinni. Meie kõnekeskuses on väga hea koolitusprotsess, et tuua igaühest välja tema parimad küljed. Kuid kindlasti on inimesi, kes sellele tööle absoluutselt ei sobi.

Kui mõelda, palju on meil kõrgharidusega inimesi ja kõrgharidust taotlevaid inimesi, siis on kõnekeskustel töötajaid kergem leida. Lisaks räägivad eestlased - nagu ikka väikerahvad - rohkem võõrkeeli.

Kas SASil on uusi töötajaid otsides mingi konkurentsieelis?

Meil pole kunagi olnud raskusi töötajaid leida. Pea kõik meie töötajad on väga pikka aega siin töötanud, nii et midagi ikka seob neid SASi külge. Usun, et see on varieeruv ülesanne. Võib olla raske end motiveerida, kui teed päevast päeva sama tööd. Meil on aga väga palju erinevaid ülesandeid. Päevakavagi pole väga kindel, võid selle endale teha, kuid ikka tuleb 10-20 muud küsimust, millega pead tegelema. Lennunduses on nii, et see ala kas ei meeldi uuele töötajale ja ta läheb kiiresti ära või siis jääb kauemaks tööle.

Küllap saavad SASi töötajad soodsamalt lennata, mis on aga veel boonusteks?

Kas lendamine ongi tänapäeval enam nii tähtis... Odavlennufirmade perioodil on lendamise võimalusi kõigil päris palju. Toetame oma töötajate sportlikke aktiviteete, kuid see on ka enam-vähem kõik. Pigem hoiab inimesi huvitav ja nõudlik töö, lisaks rikkalik kogus rahvusvahelist suhtlust ning igapäevaseid kontakte üle maailma.

Kui iseseisev on SASi Eesti esindus?

Ole mees ja tõesta ära, et mingi asi on õige ning sobib kohalikule turule - siis saab seda ka teha. Ja kui ikka mingi asi meile ei sobi, tuleb seda öelda. Muidugi on ka firma üldised sisereeglid, visioonid ja strateegiad, millest üle ei saa.

Mille üle olete SASi Eesti esinduse juhina uhke?

Möödunud aasta sügisel avati uuesti varahommikune SASi lend Tallinnast Stockholmi. Läks õige mitu aastat, et seda uuesti avada. Varahommikuse lennu sulgemise puhul mängis olulist rolli 11. september, mis tõi kaasa nõudluse vähenemise. Kord käigust ära võetud lendu tagasi ei panda, peab pikalt tõestama, et selle järgi on vajadust.

Kas SAS võiks Tallinnast veel kuhugi lennata?

Hetkeanalüüsid seda ei näita. Mis muidugi ei välista, et olukord võib muutuda.

Miks saab Riiast lennata rohkematesse kohtadesse kui Tallinnast?

Riia on geograafiliselt väga heas asukohas. Lisaks on elanike arv Lätis Eestist umbes miljoni võrra suurem. Need kaks asja loovad eelised.

SAS on ka börsifirma, kas ka töötajad on kaasatud aktsionärideks?

Väljaspool Skandinaaviat asuvate töötajate kaasamisest on räägitud mitmeid aastaid. Nagu ma meie kevadel välja tulnud strateegiast lugesin, töötab peakontor selle küsimusega.

Ise sooviksite olla SASi aktsionär?

Aga kindlasti, loomulikult! Minu arvates oleks see väga õige lahendus.

Kas Eestis on piisavalt naisjuhte?

Mõnikord Euroopas koosolekul istudes võin tunda end üsna üksiku naisterahvana. Võib-olla on see Lääne-Euroopa mõtteviis, et naised on rohkem kodused ja mehed tööpõllul aktiivsemad. Samas on Eestis turismivaldkonnas kummalisel kombel naisi päris palju, pigem võiks mehi rohkem olla. Aga üldisemas plaanis võiks Eesti naised olla aktiivsemad küll.

Kuivõrd on Teil täna abi omaaegsest pianistiharidusest?

Ma polegi sellele mõelnud. Need on kaks täiesti erinevat maailma. Samas on mõlemas vaja püsivust ja ränka tööd. Klaverimängus on vajadus koordineerida oma liigutusi, kuid ka lennunduses on väga palju neid asju, mida tuleb korraga koordineerida. Nii et võib-olla on see ühine. Aga olen ajaga saanud nii palju lennunduse alast koolitust, et see on nagu teine haridus.

Jääb Teil klaveri jaoks ka aega?

Häbi öelda, ega eriti ei jää. Vahepeal polnud mul üldse klaverit, eelmisel aastal sain klassiõelt. Esimesel õhtul võtsin vanad noodid välja ning läks kella kaheni öösel. Harjutamiseks eriti aega pole. Kui närv on aga väga must, võtan küll mõne tehniliselt raske etüüdi ja hakkan harjutama.

Kui palju klaverimängu oskus ajaga kaob?

Nagu rattasõit see ei unune. Küsimus on aga selles, kas lihased alluvad sinu tahtele ja kuivõrd paindlik ning heade reaktsioonidega sa oled. Enese vormis hoidmine nõuab pidevat tööd. Ja enda ees ei taha häbisse jääda, kui kolm nooti paned mööda, siis tunned, kuidas puna tõuseb palgesse.

Kas kujutate end ette mõnes täiesti muus valdkonnas?

Miks ka mitte. Aga see peab olema siis hästi huvitav ega tohi olla rutiinne. Lisaks peaks seal olema ka natuke vastutust, muidu hakkaks igav.

Oleksite nõus töötama välismaal?

Töö on töö, poolt- ja vastuargumente peab vaatama konkreetses olukorras. SASis on viimastel aastatel olnud tugev muutus inimeste suurema liikumise poole. Järjest rohkem hooman, et inimesed liiguvad riigist riiki ning ka ühest valdkonnast teise.

Kas mõte ise ettevõtjaks hakata on Teile võõras?

Ma pole sellele eriti pikalt mõelnud. Olen vaid mänginud selle ideega ning loonud mõttekujutluse äriprojektist pensionipõlve, et igav ei hakkaks. Minu tänane töö ei jäta palju võimalust tegeleda muude asjadega. Mõttetöö võtab ka tubli osa vabast ajast. Mitut asja korraga pole võimalik hästi teha.

Tunnen Katrin Luhaäärt kindlasti üle kümne aasta. Oleme mõlemad tegutsenud pikalt turismitööstuses, nii et tutvus sai alguse ikka tööalaselt.

Inimesena jätab Katrin vaikse ja leebe mulje, aga ta on väga sihiteadlik ja kindlameelne. Ta teab, mida soovib, ja saavutab eesmärgi. Tema tugev külg on lubadustest kinni pidamine - seda suudavad vähesed. Katrin on tasakaalukas, sõbralik, positiivse suhtumisega.

Lennunduses on viimaste aastate jooksul olnud palju muutusi - Katrin on nendega edukalt hakkama saanud ja kahtlemata tunneb oma valdkonda. Võib olla on muusikuharidus talle just kasuks tulnud, et muutustega kaasa minna.

Meie suhtlus on täna põhiliselt tööalane ja sageduse määrab vajadus, niisama me ei lobise.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing