Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kiirest kasvust võib saada langus

Piret Reiljan 30. august 2007, 00:00

Mullu teises kvartalis kasvas kohalike ehitusfirmade tööde maht Eestis ja välismaal 34 protsenti, sel aastal aga vaid napid 7 protsenti, teatas eile statistikaamet. Statistikaameti juhtiv statistik Merike Sinisaar lisas, et tellimuste vähenemise taga on jätkuv ehitustegevuse kallinemine ja laenuintresside tõus.

Harju Ehituse tegevjuht Aavo Teder pidas statistikaameti andmeid murettekitavaks. Tema hinnangul võib mahu langusesse liikumist oodata juba lähikuudel. "Meil on väga palju objekte valmimas ja uusi enam peale ei tule, sest arendajatel on müügiga probleeme," nentis Teder. "Kuigi palju räägitakse majanduse pehmest maandumisest, siis järjest lisanduvad murelikud toonid ei luba seda juttu enam väga tõsiselt võtta."

"Ehitus on pika vinnaga valdkond, nii et mahtude langust võib oodata alles aasta-paar pärast otsustavaid hetki majanduses," sõnas Skanska EMV tegevjuht Jaanus Otsa. Ta lisas, et massilise mahtude kahanemise tooks tõenäoliselt kaasa majanduskasvu aeglustumine 4 protsendi piirimaile.

Otsa sõnul suudavad tulevikus kriitilisi aegu vältida need ehitajad, kel on olemas plaan B ja ettevõtte riskid hajutatud. "Praegu tuleb olla eriti ettevaatlik ja aimata ette hetki, mis võivad saada hilisema mahtude vähenemise ajendiks," rääkis ta.

Koger & Partnerid ASi omanik Andres Koger uskus, et ettevõtjatega, kes on suutnud ülikiiret rikastumissoovi vältida, ei juhtu lähitulevikus midagi. "Päris paljudel läheb varsti raskeks, mõnel väga raskeks," ennustas ta siiski.

"Iga objekti nimel tuleb hakata mullusega võrreldes rohkem pingutama ja konkurents kindlasti tiheneb," märkis Teder, kelle hinnangul ootab langus ees ka ehitsufirmade käibe- ja kasuminumbreid.

Tederi sõnul jääb tulevikus pinnale see, kes teeb pakkumiste kallal rohkem tööd, leiab ökonoomseid lahendusi ja on valmis tellijale vastu tulema.

Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus toonitas, et ehitusmahu kasvutempo aeglustumine tähendab siiski kasvu jätkumist. "Ehitusfirmade käekäiku mõjutavad jätkuvalt suutlikkus leida häid spetsialiste, töö kvaliteet ning järjest enam ka ettevõtete kapitaliseeritus," ütles Lagus.

Otsa sõnul veavad ehitusmahu kasvu infrastruktuuriprojektid, mis aga kasvavad aastas vaid napid 3-4 protsenti. "Väga paljud Euroopa fondide rahastatud projektid on jäänud katki, sest eelarved on tehtud viis-kuus aastat tagasi toonaste hindadega ning vahepealsete ettevalmistuste käigus on kulud kõvasti kasvanud," selgitas Otsa.

Rahandusminister Ivari Padari sõnul on loomulik, et rahunemine kinnisvarasektoris avaldab lõpuks mõju ka ehitussektorile, ja nagu näha, on see mõju kätte jõudmas. "Ehitustellimuste vähenemine peaks pidurdama nii palga- kui ka hinnakasvu ehituses. Positiivsena ei tohiks lähitulevikus ehitus enam meelitada ära tööjõudu vähem tasustatud, kuid riigile vajalikelt tegevusaladelt," rääkis Padar.

Padar lisas, et kuna ehitus on tihedalt seotud kinnisvara- ja finantsvahendusega, avaldavad muutused ehitussektoris kindlasti mõju kogu majandusele. "Praeguses olukorras on ehituse kasvutempo languse mõju majandusele pigem positiivne," märkis minister.

Nii nagu kinnisvarabuum jõudis maakondadesse viitajaga, nii jõuab sinna hiljem ka ehitusmahu kasvu koomaletõmbumine.

"Mina ei karda langust järgneva kolme aasta jooksul, sest alati on nii olnud, et ühed otsast lammutavad ja teised ehitavad juurde," oli Rakveres asuva Wiru Ehitus Grupp OÜ tegevjuht Indrek Triebstok optimistlik.

Küll aga ennustas Triebstok kadu n-ö põlve otsas ja buumi ajal tekitatud ehitusfirmadele. "Turusolkijatel läheb raskeks," kinnitas mees.

Harju Ehituse juht Aavo Teder tunnistas, et suurtel ehitusfirmadel on väikestest kindlasti kergem, sest suurte hinge taga on lihtsalt rohkem vahendeid.

"Väikeettevõtjatel annab mahtude kahanemine kohe tunda," nentis Teder.

Ehitusmahu kasvu pidurdumine on tingitud majanduskeskkonna üldisest jahtumisest.

Ehitussektori kindlustunde indikaator on langenud sel aastal 44 punktilt 17,3 punktile, nii et selles mõttes kasvu aeglustumises midagi väga üllatavat ei ole.

2006. aasta oli Eesti majandusele nii mõneski mõttes väga erandlik ja ehitussektor lõikas sellest erandlikkusest suurt tulu.

Praegu me näeme lihtsalt normaalse olukorra taastumist: ajavahemikul 2000-2004 kasvas ehitussektor keskmiselt 11 protsenti aastas.

Kui mõni ettevõtja ehitas oma tulevikuplaanid üles ootusele, et 30-40protsendiline kasv jätkub kümme aastat, siis ootab teda tõesti ees väga kriitiline aeg.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing