Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naisjuhtide TOP

    Sirje Aali juhitud Henkel Makroflex AS püsib naisjuhtidega firmade TOPi esikolmikus juba kuuendat aastat. Vägagi tõenäoliselt jätkub ettevõtte edukus ka tulevikus ning Eesti-sisene prognoositav majanduslangus ei kõiguta seda hoopiski.
    Aal möönab, et kui firmal läheb hästi, siis juhile tähendab see suurenenud stressikoormat. Pingeid tekitavad kõrgendatud ootused, et edaspidi läheks veel paremini ning sellises olukorras on igasuguseid tagasilangusi emotsionaalselt raske kanda.
    Hakkaja naisena saab Sirje Aal ärimaailmas suurepäraselt hakkama ning jõuab seejuures mõelda ka alluvate heaolule. "See, et töötajad oleksid õnnelikud, on hoopis parem eesmärk kui kasum," ütleb juht. Aal ei nõua kelleltki võimatut, kuid tänu mingi naiseliku kavalusega kavandatud plaanidele saab kõik vajalik tehtud.
    "Meestemaailm on liiga tõsine, kõik võtavad riske ja arenevad tohutult ning teevad seejuures väga palju sõnu," arvab Aal. Tema meetod on asi lihtsalt käsile võtta ning vajalik vaikselt ära teha, samal ajal hoolitsedes, et tööstress üle pea ei kasvaks. "Praegu on eelarve tegemise aeg ja ma näen isegi unes numbreid ning toodangut," naerab Aal. Pärast pingelise perioodi möödumist loodab juht leida aga mahti puhkuseks lemmiksaarel Korful.
    Kontserni ettevõttena on Henkel Makroflex nagu võimas laev, mis seilab sama edukalt nii väiksemate kui ka suuremate lainetega merel. Kui kord juba nii jõuliselt turul ollakse, siis ei ole järsku tagasilangust karta. "See on positiivsuse ring," ütleb Sirje Aal. "Kui läheb hästi, siis läheb hästi ja see tekitab seda hästiminekut veelgi."
    Aali juhitud Eestis asuv Henkeli tütarfirma seisab tugevatel jalgadel. Ettevõte turustab oma toodangut kahekümnes erinevas riigis, Eesti-sisene turg moodustab kogu mahust vaid 2-3 protsenti. Kuna Eesti turg on nii pisike, mõjutab võimalik kohalik majanduslangus firma käekäiku minimaalselt.
    "Alustasin 1998. aastal direktori ametis. Augustis oli Venemaal kriis, sel ajal oli küll väga raske," meenutab Aal katsumuste perioodi juhina alustamise aegadest. Sellest peale on Henkel Makroflexi kasv ja kasum kulgenud tõusvas tempos.
    Sirje Aal, kes firma käekäigu eest otseselt vastutab, tunneb end ettevõtte ja töötajatega lähedasena. "Järgmisel aastal saab mul juba 20 aastat selles firmas, olen siin olnud peaaegu algusest peale. See on nagu oma laps," räägib ta.
    Anu Hanson, kes juhib kosmeetika- ja parfümeeriatoodete jae- ja hulgimüügiga tegeleva Renalko Kaubandus OÜ tööd, peab tegevdirektori ameti puhul juhiomadusi valdkonna tundmisest olulisemaks.
    Kosmeetikavaldkonna firmajuhina on Anu Hanson tegutsenud juba 1994. aastast alates. Tema käe all on sündinud Renalko Kaubandus OÜ, mille käekäik on läinud aina tõusvas joones. Kuigi tegemist on naiseliku valdkonnaga, ei usu Hanson, et naisjuhil sellepärast firmat kergem juhtida oleks.
    "Kindlasti saaks sellega hakkama ka mees," arvab Hanson, kes ei tähtsusta naiseksolemise eeliseid oma tööpostil üle. Juhi tunnetus on Hansoni arvates juhi rolli juures märksa olulisem kui valdkonna tundmine. Juht ei pea teadma, mis on kreemi sees või millest huulepulk koosneb, küll aga oskama koordineerida nende tööd, kes seda teadma peavad.
    Juhiomadustega inimeseks on Hanson pidanud ennast alati. "Juht ei pea olema jõuline ja võimas," on Hanson kindel.
    "Aastatega olen mitmeti leebunud ja kuulan rohkem kaastöötajaid. Juhina on nüüd tegelikult kergem," ütleb Hanson.
    ABC Kinga tegevdirektor Evelin Hiie loeb võidetud loorbereid suuresti toetava meeskonna ühiste jõupingutuste tulemuseks.
    "Mulle meeldib töötada koos teiste inimestega ja tulla koos raskustest läbi," ütleb Hiie, kelle juhiomadused on tema enda sõnul tulnud ajaga. Autoritaarseks juhiks olemise asemel on Hiie alati ennast pidanud pigem meeskonnamängijaks, kelle peale teised saavad loota.
    Hiie rõhutab, et kuigi au tehtud töö eest võtab vastu juht, on saavutatu taga tegelikult suur meeskonnatöö. Eks juhi tarkus ole hästitoimiv meeskond küll kokku panna, kuid kui see juba olemas on, siis saavad olulised otsused sageli tehtud üheskoos. "Ilma meeskonna ja inimesteta poleks kindlasti head tulemust," arvab Hiie, jäädes enda panuse rõhutamisel firma edukusse tagasihoidlikuks. Hiie arvates on esmatähtis, mida ühine tegevus annab, juht vormistab otsuse, mis on üheskoos tehtud.
    Evelin Hiie, kes praeguseks on võtnud vastu tegevdirektori koha firmas Rosenthal vannitoad Eesti OÜ, peab oluliseks, et juht tunneks oma alluvaid, ka neid, kellega tal pole hädavajalik otseselt kokku puutuda. "Mina teadsin kõiki töötajaid kuni müügipersonalini välja," räägib Hiie ABC Kinga juhiks olemise aegadest. "Kuna ma ise osalesin klienditeenindajate atesteerimisel, siis käisid ka nemad minu laua tagant aeg-ajalt läbi."
    "Meeskonna sünergia tekib inimeste erisusest," arvab Hiie. Töökaaslastena hindab Hiie inimesi, kellel on sees mingi säde ning kes on pigem võimaluste kui vabanduste otsijad. Meeskonnaliikmed ei tarvitse olla sarnased, kuid oma nägu säilitades peaks igaüks meeskonna tervikusse sobima.
    Küsimustele vastab Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse volinik.
    Kas naisjuhtide TOP kui statistiline paremusjärjekord võiks olla stiimul ja julgustaja naistele juhikssaamise teel?
    Seni kuni naisi on tippjuhtide hulgas oluliselt vähem, on sellisel ettevõtmisel loodetavasti julgustav mõju. TOP avardab naiste, eriti noorte naiste arusaamu oma valikuvõimalustest, andes enesekindlust, et tippjuhina saab ka naisena hakkama. Et nn klaaslaest on võimalik läbi murda, hoolimata üldistest eelarvamustest ja neist tulenevatest takistustest.
    Samuti võiks see TOP panna potentsiaalseid äripartnereid ja firmajuhte jätma kõrvale oma võimalikke eelarvamusi inimese soo kohta ja hindama tema tegelikku panust äris.
    Kas on eraldi vaja rõhutada, et Eestis on ka naisjuhte?
    Kuna naistippjuhte on üldse vähem, siis on ka eraldi pingerea koostamine õigustatud. Nt nagu tõstetakse eraldi esile tublisid meespedagooge vms.
    Seejuures on oluline näidata naisjuhtide tegelikku tööd, saavutusi, äriideid ja visioone, mitte eksida üksnes nende riietuse, pere ja laste teema ning naiselike omaduste võrku, nagu tihti kipub kõrgetel positsioonidel olevaid naisi tutvustades juhtuma.
    Kas Eesti kontekstis on reaalne, et nais- ja meesjuhte saaks kunagi võrdselt?
    Tasakaalustatud esindatus peaks kindlasti olema eesmärk, mis näitaks, et võimaluste võrdsus ka tegelikkuses toimib. Kuni küsimuse asetus, "Kes on paremad juhid - kas mehed või naised?", ei tekita segadust ja kimbatust üldises arusaamas, et sugu ei oma tähtsust, on veel pikk tee käia.
    Muidugi, Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naisjuhtide osakaalu osas juba praegu esirinnas. Kui keskmiselt on Euroopa Liidu riikides naisjuhte 32 protsenti, siis Eestis on neid 2006. aasta uuringuandmetel 38 protsenti. Veel tasakaalustatum on olukord vaid Lätis (44 protsenti) ja Leedus (43 protsenti). Naised on pigem väiksemate ettevõtete eesotsas.
    Millised on kõige pidurdavamad faktorid naise juhikssaamise teel Eesti oludes?
    Sellele oskavad tippjuhid ise kindlasti paremini vastata. Tõenäoliselt nii ühiskonna, firmaomaniku kui alluvate suhtumine.
    Lisaks töö- ja pereelu ühitamise raskused, kuna praeguses Eestis on enamik kodu ja lastega seotud kohustusi endiselt peamiselt naiste kanda, mis tööga koos tähendab topeltkoormust.
    Samuti enesekindluse puudumine, mille juured lähevad tagasi kogu eelnevalt mainitud sotsiaalse surve juurde.
    Viimase puhul on naisjuhtide TOP positiivne viis, julgustamaks naisi ennast teostama ka tippäris.
    Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2005. aastal näitas, et inimesed ei pea sugu oluliseks nendel positsioonidel, mida naised on juba täitnud, näiteks riigikogu esimees, välisminister jm.
    Sama uuring näitas ka, et need inimesed, kes on töötanud naisjuhi alluvuses, aktsepteerivad naisi juhtidena rohkem kui need, kellel sellist kogemust ei ole.
    Kas tipptasandil esineb soolist diskrimineerimist vähem?
    Naiste tõrjumine võib tipptasandil olla teistsuguse iseloomuga. Sellele on raskem näppu peale panna kui tavalises töösuhtes.
    Oleneb, kuidas liigub oluline info - kui pigem informaalselt, on sellest võimalik eelarvamuslikult osasid välja lülitada.
    Naistele tulevad kasuks avatud ja läbipaistvad süsteemid, mis annavad võimaluse neil ennast tõestada.
    Informaalses võrgustikumaailmas võivad naised varju jääda, kuna ajalooliselt, arvuliselt ja üldise ühiskondliku suhtumise foonil ei ole harjutud nendega alati arvestama.
    Loomulikult oleneb kõik indiviidist.
    Staažikaim edukas naisjuht on ka tänavune parim Sirje Aal, kes on võitja olnud kolmel korral.
    Selle aastani koostas Äripäev ka riigi ja kohalike omavalitsuste juhtidest koosnevat pingerida.
    Alates 2007. aastast aga võtavad omavahel mõõtu vaid eraettevõtete naisjuhid. Muutuse eesmärk on tunnustada ja tõmmata tähelepanu äriettevõtluse edusammudele, kus ettevõtte edukus sõltub otseselt juhi otsustest ja vaistust, mitte niivõrd poliitikast või riigi-eelarvest nagu riigiettevõtete puhul kipub olema.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.