Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investor plaanib Audru kanti üüratut kalakasvandust
Plaanitava kalakasvanduse toodang ületaks Eesti praeguse kalakasvatuse mahu 15kordselt.
Põllumajandusministri nõunik Alar Oppar ei olnud nõus avaldama investeerimisgrupi nime, lubades seda teha paari kuu pärast, kui grupp on lubanud esitada täpsed tasuvusplaani. "Nad tegelevad kalaäriga Norras, Taanis ja USAs ning teavad, milline raha liigub ELi kalandusrahastus," ütles Oppar.
Eesti kalandusrahastus ootab kalandusega tegelejaid lähemate aastate jooksul 1,6 miljardit krooni.
Hiigelkalakasvatuse projekt maksaks 1,5 miljardit krooni ning selle tulemusena kerkiks lisaks kasvandusele ka kalasöödatehas, väetisetehas ning tööstus, kus kala fileeritakse ja külmutatakse. Esimestel aastatel oleks kasvanduse maht 10 000 tonni koha, kuid edaspidi kasvaks see kuni 60 000 tonnini, vahendas Oppar investeerimisgrupi plaane.
Mõistagi on investoritel ka suured soovid. "Nad küsisid kohe, millised on nende võimalused saada toetust sellele projektile ja kas Eesti riik on nõus seisma rohkem kalanduspoliitika eest ELis, kui nad Eestisse tulevad," rääkis Oppar. "Teise nõudmisega oleme muidugi nõus, kuid toetuspoliitikat küll ei ole kavas muuta." Ka soovinud investorid, et riik leiaks kalanduse spetsialistide koolitamise võimaluse. Töökohti looks hiigelprojekt 400.
Oppar ütles, et ta ei usu, et tegemist on blufiprojektiga. "Oleme selle asjaga tegelikult tegelenud juba paar kuud ning nendega mitu korda kohtunud," ütles ta. "Täna saime teada ka seda, kes on nad eraisikutena, nende kui ettevõtjate tausta olime varem juba uurinud - ühel mehel nende hulgast näiteks on juba Eestis kalandusettevõte ning ta on ajanud kalaäri ka Venemaal, tunneb sealseid olusid."
Eesti suuremaid kalakasvatajaid, Härjanurme Kalatalu tegevjuht Aarne Liiv ei näe võimalust, et Norra-Taani-USA investeerimisgrupi idee rajada Pärnumaale kalakasvatus ennast ära tasuks.
"Härjanurme Kalatalu on pikemat aega kasvatanud noorkoha looduslikul toidul, oleme uurinud ka nn kinnistes süsteemides ja kunstlikul toidul koha kasvatamist, kuid see ei tasu ennast ära," selgitas kalakasvataja.
Tema sõnul ei tasu kunstlik kohakasvatamine majanduslikult ära, sest tehnoloogia ei ole piisavalt arenenud. "Kuskilt peab ju selle 1,5 miljardi krooni suuruse investeeringu tagasi teenima," selgitas ta.