Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv säästab halbu juhte
"Arvestades tulevikuperspektiivi ja võimalikke raskemaid aegu, oleks otstarbekas saada objektiivne hinnang juhtide kohta," soovitas PWP konsultant Veiko Tsirk.
Äripäev uuris, kuidas hindavad tööandjad oma juhte. Selgus, et juhtide hindamisega tegeleb keskmiselt kümnest ettevõttest vaid üks. Juhid on väljaspool kriitikat ja end justkui lõplikult tõestanud.
Üks vähestest oli Radisson SAS. Personalijuht Evelin Jenki sõnul hindab nende juhte vahetu ülemus arenguvestluste käigus. Koos vaadatakse üle saavutatu ja seatakse uued eesmärgid.
Iga aasta lõpus valitakse Radissonis "Aasta noor juht". Noore juhi kandidaat peab olema alla 35 eluaasta ja paistnud silma oma arenguga eelneva aasta jooksul. Valimisel arvestatakse tema tulevikuperspektiive ja juhtkonnaliikmete arvamust.
Eelmise aasta nooreks juhiks valiti Radissonis Seasons restorani superviisor Helis Külaots, kes alustas kolm aastat varem ettekandjana. Juba aasta hiljem sai temas superviisor. Ta on kätt proovinud ka restoranijuhi ametis, asendades restoranijuhti tema äraolekul. "Tunnustus mõjub väga positiivselt. On tore, kui seda jagatakse, sest see motiveerib ennast arendama ja positiivsemalt töösse suhtuma," lausus Helis Külaots.
Ka Invicta konsultandi Piret Lõugu sõnul on juhtide hindamine vajalik. Meetodeid selleks on erinevaid, hästi sobib 360 kraadi tagasiside, mis annab hea põhja arenguvestluseks. "Arenguvestlust võiks pidada firma kõige suurem tippjuht oma alluvatega regulaarselt, näiteks kord aastas," soovitas Lõuk.
Kui ettevõttes pole inimesi, aega ega oskusi juhtide hindamiseks, võib seda teenusena sisse osta.
"Väljastpoolt sisseostetud hindamine ei ole mõjutatud juba varem kujunenud isiklikust sümpaatiast," loetles Veiko Tsirk. Konsultantidel on ülevaade paljude erinevate firmade juhtidest ja nende tasemest, seega ka võrdlusmoment. "Eesti juhid hindavad end üle," teadis Tsirk. "Arvatakse, et ollakse tõsiselt head juhid, endal aga puudub võrdlusmoment teiste riikidega."
Juhi hindamisel vaadeldakse juhi panust tulemuste saavutamisel ning küsitletakse alluvaid ja kaastöötajaid. Hindamisel tuleb tähelepanu pöörata konkreetse ettevõtte iseloomule ja vastavalt sellele määratleda, mis valdkonnad on selles ettevõttes olulised.
Tsirk väldib kõlavate nimedega meetodite rõhutamist, kuna Eestis vaimustuvad juhid tihti uhketest nimedest - hakkavad neid punkt-punktilt järgima ja unustavad ära tegeliku eesmärgi. Ei arvestata meetodi kultuurilist konteksti ega suuremat taustsüsteemi.