Otsiva vaimuga Raivo Mitt

Tookord, kui Raivo Mitt Estimpeks Puidu müügijuhiks läks, ei teadnud ta puidust mitte midagi. Aga peagi avastas soojusenergeetikainseneriks õppinud mees, milline avar tegevusväli selles vallas on. Kui Estimpeks Puidu aeg otsa sai, otsustasid nad kolleeg Martin Kruusiga luua oma firma - Reval Timberi.

Reval Timber alustas höövlimaterjali müügiga, aga peagi lisandusid tootevalikusse värvitud voodrilauad.

"Pidin siis ehitajatele ja restauraatoritele selgitama, millega on tegu, sest Eestis polnud keegi varem sellist toodet pakkunud. Põhjamaades oli sellel ajal krunditud voodrilaudu ehitajatele küll juba mitmeid aastaid pakutud. Meie hakkasime aga kohe pakkuma eelvärvitud laudist, mis on ju sellest järgmine aste - paigaldamise järel peab fassaadi vaid üks kord üle värvima. Nüüdseks on värvitud voodrilauad juba levinud toode. Õige tooni valikul (restaureerimisel peab kasutama ajastule iseloomulikke profiile ja värvitoone), on suureks abiks värvikaardid, kus on välja toodud soovituslikud värvitoonid, mis ei luitu nii kiiresti muutlikes ilmastikuoludes, vaid säravad ligi kümme aastat," kommenteerib Raivo Mitt.

Kopkopi suur höövliterade park võimaldab valmistada kõiki eestiaegseid laudiseprofiile, Kõige põnevamad ongi tegevjuhi hinnangul sellised majad, mille restaureerimist alustades on vaja pea tööle panna, kuidas hoone esialgne ilme taastada.

Nõmme Erakooli rekonstrueerimisel puutus Raivo Mitt kokku põneva vineerimaailmaga. Seal sai ta aimu vineeritöödest ja kohe hakkas mees mõtteid mõlgutama, kuidas seda modernset materjali oma tööpõllule tuua. Nüüd on nende valikus kvaliteetne ilmastikukindel fassaadivineer.

Kopkopile oli tõeliseks väljakutseks Jõhvi kontserdimaja saali ja kammersaali viimistlustööd. Hoone pidulik avamine oli välja kuulutatud ning Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe ei taganenud sellest tärminist - ja ka sai oma tahtmise, kuigi vahepeal tundus, et see maja ei saagi valmis.

"Praegu ei karda ma enam ühtegi objekti vastu võtta, sest paljuke nii keerulisi lahendusi, kui Jõhvi kontserdimaja kammersaalis teostasime, veel ette tuleb," märgib Raivo Mitt.

Kammersaali kujunduse määrasid suuresti akustikanõuded. Reljeefsed vineerplaatidega kaetud seinapinnad meenutavad kristallide struktuure, nende tippude ja külgede kokku sobitamine oli kunsttükk, aga lõpuks kõik õnnestus, nendib Mitt rahuolevalt.

Tänavukevadisel sisustusmessil demonstreeris Kopkop siseviimistlusplaatidele lisaks ka plaatide paigaldamiseks mõeldud varjatud või dekoratiivseid metallist kinnitusliiste. Viimaste puhul jääb alumiinium näha. Vastavasse mõõtu lõigates võib ruumikujunduses neid metallitriipe sobivalt rütmida disainuste jaotustega.

"Ma olen pigem ideede generaator kui rutiinne kontrollija. Loodan, et kunagi kasvab meie firma nii suureks, et me saaksime tegevjuhi tööle võtta," lausub Kopkopi juhataja.

Pärast Vändra keskkooli lõpetamist oli Raivo Mitil eluküsimus kõrgkooli sisse saada, sest ukse taha jäänuna oleks ta pidanud Nõukogude armee sõdurisaapad jalga tõmbama.

"Mul oli ükskõik, mis erialale mind vastu võetakse, peaasi oli sõjaväest pääseda," meenutab TTÜ energeetikateaduskonna vilistlane.

"Mäletan füüsika avaloengut, kus õppejõud Ülo Uder suunas pilgu üle suure auditooriumi ja teatas, et iga semestriga jääb meid poole vähemaks. Nii see oligi. Energeetikaerialadele oli kerge sisse saada, aga raske püsima jääda, majandusteaduskonnas oli just vastupidi," tähendab Raivo Mitt, kes pingutas meeletult, et mitte oma grupist maha jääda.

"Ülikool õpetas mind mõtlema ja probleeme analüüsima," tunnistab mees, keda huvitavad täislahendused. Tema EBSi magistritöö on ka just sel teemal.

Raivo Mitt on aktiivselt osalenud disainiaasta raames toimunud Eesti Kunstiakadeemia seminaride sarjas "FutureSense".

"Need olid uskumatult head ja esinejad, kes oma kogemusi vahendasid, jagasid hindamatuid nõuandeid. Just nende ettekannete põhjal tekkis mul veendumus, et mis tahes uue toote kavandamisel peame oma meeskonda kaasama ka tippdisainereid, kui soovime edukad olla," räägib puidufirma juht.

Arhitektuuribüroo 3 + 1 projekteeritud 120ruutmeetrise ruudukujulise põhiplaaniga tüüpmajadega püüab Kopkop tõestada, et ka seeriaelamu võib olla ajatu ja ilus, funktsionaalne, ratsionaalne ja valgusküllane. Majas pole kasutuid koridore ja keerdkäike, aknaid on palju ja nad on suured, ruumiprogramm on voolav.

Tippdisainer Martin Pärn on jõudnud Kopkopile kavandada üle kümne ukseprototüübi. Need uksed on pilkupüüdvad ja heade tehniliste parameetritega - nõnda kaalukad, et sulgudes tõukavad õhu eest ära ja vajuvad ise kinni. Selle tagab vastava raskusega täitematerjaliks olev plaat.

Vabal ajal paelub Raivo Mitti sport. Ta harrastab squash'i ja lohesurfamist. Viimast küll alles aasta. "Suvel käib elu tuule järgi. Vetel liuglen nii kaua, kui lumi maha tuleb, seejärel liuglen lumelauaga mägedes," kõneleb ta.

"Tegelikult olen ma üpris laisk ja mugav, aga kui mingi asi (olgu töö või hobi) mind köidab, siis ma ei väsi, vaid hoopis innustun," tunnistab mees, kelle tööalased ja sportlikud saavutused kinnitavad seda.

Autor: Tiina Kolk