Uudised
2. september 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänapäevane looduskivist kergfassaad

Looduslike materjalide puhul kasutatakse nii traditsioonilisi kui ka täiesti uusi paigaldusviise, mille on teinud võimalikuks ehitus- ja materjalitehnoloogia areng.

Üks viimasel ajal levinud trende - eriti Lääne- ja Kesk-Euroopas - on katusematerjalide kasutamine fassaadikatetena. Kuigi asjaomaste firmade turundajad üritavad eelnimetatud tendentsi serveerida millegi täiesti erakordse ja uuena, on selliseid võtteid kasutatud juba aastasadu tagasi.

Erinevalt praegusest oli tollal selliste fassaadide kasutamise põhjuseks arhitektuurilise mitmekesisuse taotlus, nüüd aga eelkõige kokkuhoid, kuna fassaadimaterjalid on katusematerjalidest üldjuhul oluliselt kallimad.

Peale erinevate katusekivide, kiudtsementplaatide (eterniidi), pleki ja puitkimmide on nüüdisaegsetes nn ventileeritavates fassaadides hakatud kasutama Hispaania ja Saksa päritolu kiltkivi.

Ehituse ja projekteerimisega seotud inimeste hulgas on kujunenud arvamus, et kiltkivi on hästi arhailine ning konservatiivne materjal, mis sobib ainult teatud konkreetsele piirkonnale (sinna, kus kiltkivi on kaevandatud: Prantsusmaa, Hispaanias Galiitsia, Saksamaal Reini-Moseli piirkond ja Saksimaa, Luksemburg) omases ajaloolises stiilis kavandatud hoonete katustele.

Viimasel aastakümnel on eelkõige Šveitsis ja Saksamaal hakatud kiltkivist kergfassaade kasutama modernses ja Eestis väga populaarses funkstiilis kavandatud eramute ja ühiskondlike hoonete fassaadidel.

Kui varasematel aastasadadel kasutati peamiselt Saksamaal fassaadidel erisuguste kujudega kiltkiviplaate, siis praegu kasutatakse valdavalt ristkülikukujulisi plaate, mis kinnitatakse puit- või alumiiniumroovitisele naelte-kruvide või spetsiaalsete klambritega.

Peale kiltkivile iseloomuliku tumehalli värvitooni kasutatakse ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikast eksporditavaid rohekaid ja punakaid toone, mis on küll mõnevõrra kallimad kui Saksamaal või Hispaanias kaevandatav kiltkivi. Eri värvitoonid annavad võimaluse hoone kavandamisel mustreid kombineerida.

Modernsete ristkülikukujuliste fassaadiplaatide paigaldamisel on viimasel paaril aastal välja mõeldud uusi paigaldusmeetodeid. Näiteks Baseli teatrihoone fassaadil Šveitsis on kasutatud spetsiaalseid roostevabast plekist kinnitusklambreid, mis loovad võimaluse efektse pinna kavandamiseks, kus tumehallil taustal on väiksed säravad täpikesed.

Kiltkiviplaatidest kergfassaadide konstruktsioon on analoogne ka meil kasutusel kiudtsementplaatidest (tuntud kui Minerit või eterniit) fassaadide konstruktsiooniga - kõigepealt soojustuskiht metallist roovidel või tüüblitega kinnitatult, seejärel vertikaalsed või horisontaalsed puit- või alumiiniumroovid, millele on kruvide või klambritega kinnitatud kiltkiviplaadid. Kinnituste paigutus sõltub paigaldusviisist.

Tänu suhteliselt soodsale hinnale, 400-700 krooni ruutmeeter, on kiltkivi viimastel aastatel palju kasutust leidnud omavalitsuste või riigi tellimusel valminud ühiskondlike hoonete fassaadidel.

Teiseks peamiseks kiltkivifassaadide kasutusvaldkonnaks on elamuehitus, kus kiltkivi kasutatakse nii uute elamute kavandamisel kui ka vanade fassaadide renoveerimisel, nii eramute kui korruselamute fassaadidel.

Fassaadidel kasutatavate kiltkiviplaatide kvaliteet sõltub nagu teistelgi looduslikel ehitusmaterjalidel eelkõige teadmistest konkreetsete kaevandamiskohtade kohta ning tootja-meistri südametunnistusest nende teadmiste rakendamisel.

Välisel vaatlusel ei ole võimalik kiltkivi kvaliteeti kindlaks teha, seetõttu uuritakse enne järjekordse kaevanduskoha avamist väga põhjalikult kaevandatava kiltkivi struktuuri, samuti kontrollitakse kaevandamise käigus iga kaevandatavat partiid eraldi.

Kiltkivi kvaliteeti ning vastupidavust mõjutavad kõige rohkem lubja- ja rauasisaldus, kuid hinna määramisel on oluline ka kivi kuju.

Lubja ja raua suur sisaldus on probleemiks Suurbritannias, kus kiltkivikatuste kvaliteet on viimastel aastakümnetel oluliselt langenud, samuti on viimastel aastatel probleeme olnud maailma suurimal kiltkiviturul Prantsusmaal, kus kvaliteetse kiltkivi varud on otsakorral või väga sügaval.

Kuigi esmapilgul tundub kiltkivi väga habras olevat, on kiltkivist plaadid tegelikult väga hästi mehaaniliselt töödeldavad, poole sentimeetri paksune kiltkiviplaat sisaldab tuhandeid kihte.

Kiltkivi hind sõltub peamiselt paigaldusviisist ja plaadi kujust. Juba aastasadu kasutatavad keerulisemad plaadikujud on kallimad, modernsed ristkülikukujulised plaadid on ökonoomsemad.

Fotod: Tallinna ÖKO-keskus

Autor: Peeter Kärp