Tööstused ootavad uuel aastal kasvu 16%

Ettevõtete juhid annavad endale aru, et senine tormiline kasv tõmbub tagasi, kuid see ei tähenda veel tootmismahtude langust. "Eelnevad aastatel on kasv olnud 40 protsenti ja enam. Arvan, et nüüd hakkab pisut tagasi tõmbuma, pole kuhugi enam kasvada," räägib ehitusmaterjale tootva OÜ V-Tempsi juht Aare Võsu. "Meie planeerime tootmismahtude kasvuks 20-25 protsenti käesoleva aastaga võrreldes."

Suurima kasvu ootajad on toiduainetetööstused. Sektoris nähakse tuleval aastal keskmiselt 19,7protsendilist juurdekasvu.

Oma positiivset ootust uuele aastale põhjendavad ettevõtted peamiselt kolme võimalusega. Esiteks nähakse võimalust ekspordis. Mööblitööstusettevõttel AS Kitman on Soomes ja Lätis toimivad esindused, mille kaudu osaletakse rahvusvahelistes hangetes. "Võin juba täna öelda, et järgmise aasta mahud kasvavad eeskätt eksportturgude arvel," kinnitab Kitmani tegevjuht Ilo Rannu.

Ka ASil Kinema on Lätis tööl kolm projektijuhti, kes tutvustavad seal firma toodangut. Firma tegevjuhi Andrus Allikoja väitel peetakse läbirääkimisi suurtellimuse saamiseks Soomest. Kõik see annab põhjust Allikojal nentida, et kui praegu turustatakse põhiosa toodangust Eestis, siis järgmiste aastate jooksul kasvab kindlasti eksportturgudelt saadav tulu.

Teise võimalusena rõhutavad firmajuhid müügitöö tõhustamist ja selle toetuseks ka uute toodete turule toomist. "Turg ei kasva enam nii kiire tempoga ja tööd ei saja lihtsalt taevast alla. See tähendab, et paljudel tootjatel tuleb meelde tuletada müügitöö alused," räägib Allikoja. "Ehk kui eelmisel aastal oldi rohkem kliendihaldurid oma kontoris, siis nüüd tuleb ennast müüma hakata."

Allikoja peabki seda põnevamaks, kuna see lubab lisaks turukasvust osa saamisele võita turuosa ka konkurentidelt. Samuti lubab Allikoja sarnaselt teistega ka uute toodete tootmise alustamist.

Allikoja visiooni müügikorralduse ja ekspordi olulisusest järgmise aasta kasvude kindlustamisel toetab ka ASi Paulig Baltic juht Tiit Nuudi. "Ettevõtted, kes on suutnud endale tagada eksportturud ja seal kindlustanud märkimisväärse turuosa, on ka 2008. aastal võimelised tootmist suurendama," ütleb ta.

Nuudi räägib, et Paulig Baltic on viimastel aastatel teinud läbi muutused. Turgudel töötavad nüüd müügi ja turundusega seotud firmad ning tootmise efektiivsemaks muutmiseks on tehasest saanud iseseisev ettevõte. Sellega on võidetud kätte turg 11 riigis ning järgmisel aastal oodatakse 15protsendilist tootmismahtude suurenemist.

Kolmandaks kasvu mootoriks on tänavu ja varasematel aastatel tehtud investeeringud. Need võimaldavad lõpuks hakata tootma turu nõudlusele vastavas mahus ja sortimendis tooteid. Nii loodab tänu investeeringutele oma mahte järgmisel aastal tõsta näiteks AS E-Betoonelement.

E-Betoonelement avas uued tootmisliinid, mis võimaldavad turule pakkuda suuresildelisi sillatalasid, mida varem toota ei suudetud, kuid ka vahelaepaneele, mille järele on suur nõudlus.

Palgasurve kõrval näevad ettevõtted enim raskusi võitluses sisseostetava tooraine hinnatõusuga. Kartongpakendeid tootva trükifirma ASi A&R Carton tegevdirektor Margus Üürike ütleb, et suurimad väljakutsed on olnud seotud eksporditava toorme hinnatõusuga. Talleggis ei nähta jõudu, mis peatab teraviljahinna kasvu. Teraviljahind on juba praeguseks möödunud aasta sügisega võrreldes kerkinud 50 protsenti. Rakvere Piima juht Jaanus Vihand lubas teha põhjaliku tooteportfelli analüüsi. Kui piimapulbritootjad toorpiima kokkuostuhinna kõrgeks ajavad, peab Rakvere Piim lõpetama toormemahuka toodangu tootmise ja keskenduma vähem toorpiima nõudvatele toodetele.

Äripäeva küsitlusele vastas oma järgmise aasta ennustatavate tootmismahtude kohta 47 ettevõtet üheksast erinevast tootmissektorist.