Vormel 3 rada Tallinna? Miks mitte!

Vaikselt nurruvad automootorid, sajad inimesed tribüünidel, bensiiniaurud, publikule viibutavad ralliässad - seda kõike ja palju veel võiks ju saada ka päris elus, mitte teleekraani vahendusel.

Lisaks oleks see ju võimalus Eestit maailmameedias veelgi esile tõsta ning tuua riiki sisse rohkem turistide raha. Pole siis ime, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) juht Viljar Jaamu on sellest ideest sisse võetud ning praeguse F3 ässa Marko Asmeriga mõttest rääkinud.

Tõsi, kui Jaamult selle kohta küsin, hakkab ta esialgu naerma ning veenab mind, et Eesti ega Tallinn pole selleks veel valmis. "Vaat kui palju paksu pahandust tõi Laagna tänava sõit. Sotsiaalne keskkond pole selleks veel valmis," ütleb ta.

Mida rohkem aga teemasse süveneme, seda avatumaks Jaamu muutub. "Mõte tuli sellest, et mitmed linnad Rumeenias ja Ungaris ning Monaco teevad vormeliradu eesmärgiga, et need vaatamisväärsused oleksid linna tutvustavatel piltidel," vuristab ta. Kui leiaks mõned rahakad investorid, olgu siis kodumaised või välismaalt tulnud, kes oleksid nõus ideesse raha paigutama ning asja tõsisemalt käsile võtma, oleks EAS nõus rada toetama.

Odavalt see aga läbi ei läheks, vähemalt mitte Toivo Asmeri sõnul, kelle poeg Marko Asmer praegu Briti F3 edetabelis esikohta hoiab. "Kui saaks rajale juurde hotelli, teeninduspinnad, kus oleks restoranid ning vaatamise boksid, siis oleks asi vaeva väärt," leiab ta ning pakub, et kui mõni aasta tagasi arvas ta ehituse maksumuseks nii 500 miljonit krooni, siis praegu, mil ehitamine ja teenused on kallinenud, võiks summa suurem olla. Kui palju, seda ta öelda ei oska, vaid nendib hoopis, et rada tasuks end tulevikus ära.

Nagu ütleb Viljar Jaamugi, võiks idee läbi minna puhtalt seetõttu, et meil olemas oma F3 tipptasemel sõitja Marko Asmer ning rahval suusatamise kõrval ka tehnikaspordiarmastus.

Kus selline massiivne ring olla võiks, tekitab idee autorite seas veel vaidlusi. Viljar Jaamu nägemuse järgi võiks rada kulgeda Tallinnas sees marsruudil Vabaduse väljak-Narva mnt-Mere puiestee-Rannamäe tee-Toompuiestee-Kaarli pst-Vabaduse väljak. "Vaatasime kaardi pealt, et sellest moodustub hea ring," leiab ta.

Endine rallimees Toivo Asmer matab aga selle idee maha - ruumi poleks siis toetavate hoonete jaoks. See poleks tema meelest õige rada. Pigem võiks see olla kuskil Tallinna külje all, kindlasti Harjumaal ega mitte kuskil Põlvas.

Ei näe võimalust, et selline rada linna võiks tekkida. Sellised asjad asuvad ikka linnast väljas, kuna autode tekitatav müra on päris suur. Ei kujuta ette, et linnaelanik päri oleks, kui tema maja kõrvalt auto läheks. Kui aga Tallinna lähivaldade planeeringud lubavad ja kui kõik pole maju täis ehitatud, siis miks mitte.

Lubadust, et linn seda ettevõtmist rahaliselt toetaks, seda praegu kindlasti anda ei saa. Linn võiks seda moraalselt toetada, kui see oleks projekt, mis toob linna erinevat rahvast turistide ja motospordihuviliste näol.

Põhimõtteliselt on F1 ja F3 autod väga sarnased, F1-l on lihtsalt kolm ja pool korda rohkem jõudu ning selle võrra on tippkiirus umbes 100 km/h kõrgem. Loomulikult on F1 tehnoloogiliselt palju arenenum, suurim erinevus peale mootori on komposiitpidurid, mis on justkui öö ja päev võrreldes tavapärase malmkettaga. Lisaks annab suurem kogus jõudu võimaluse kasutada rohkem downforce'i (rohkem tiibu), mistõttu saab F1 kiiremini kurvist läbi, millele aitavad kaasa teistsugused rehvid.

F1 rada ei ole mõtet Eestisse ehitada, sest me ei suuda niikuinii nii palju rahvast ja raha kokku koguda, et seda järjest kallinevat tsirkust sisse osta.

F3 rajal saame pidada näiteks Põhjamaade ja kunagi ka Euroopa Formula Renault 2000, F3, Formula Fordi ja Formula BMW võistlusi, kui vaid meil endil leiduks sinna sõitjaid. Sellest kõrgemale me ei küündi juba publiku arvu poolest.

Vormelirada on Eestisse juba 20 aastat üritatud teha. Kahjuks pole ükski projekt õnnestunud. Eesti vajab igal juhul tänapäevast ja korralikku võidusõidurada.

Kindlasti mitte F1, kuid F3 rada oleks mõeldav, juhul kui seda oskuslikult teha. Siis peaks ka maa olema mõistliku hinnaga, siis saaks ehk ka äriplaanist asja.

Kui äriplaan on mõistlik, siis miks mitte.

Autor: Gert D. Hankewitz