Puuboiler soojendab vett ka surveta

Tiit Reinart 05. september 2007, 00:00

"Kahekümne minutiga ajab kaheksakümmend liitrit keema," avab Pärnumaal asuva saunavahendeid turustava OÜ Varleton juhataja Ülari Järvoja puuküttega boileri põhieelise.

Lisaks on puuboileri paigaldamine tema veendumusel lihtne - piisab vaid korstnast. Kui lisaks veepaagile on vaja ka kerist, soovitab ta osta seadme, kus boiler ja keris on koos, muidu tuleb parema tõmbe nimel kütta boilerit ja kerist eraldi lõõridest.

Saunamaailma vanemmüüja Kaijo Koha hinnangul on puuboileri eeliseks ka selle lihtne kasutamine ja hooldus.

"Kuna puuduvad keerulised ühendused ja lülid, on puuboiler vägagi töökindel ja lihtne asi," lubab ta. Peale poolaastas korra lõõride puhastamise muud hooldust puuboiler ei vaja. Seega on tegemist seadmega, mis kestab lahedalt aastakümneid.

Koha sõnul sobivad puuküttega boilerid sellisesse kohta, kus puudub survevesi, näiteks järve ääres või kaevuga majade-talude juurde. Rääkimata kaugustesse jäävatest gaasitrassidest ja puuduvast elektrist. Vaid maja talvituma jättes tuleb see külmumise kartuses veest tühjendada.

Teisalt peab Järvoja pärast mõningast mõttepausi puuboilerit elektriboileri ja gaasiboileriga võrreldes ikkagi üsna ebapraktiliseks.

"Survet ei saa taha, dušši ei saa kasutada," iseloomustab ta. Ent siiski on ta asendamatu kohtades, kus elektrit ei ole, arutleb ta.

Samas on põhiliselt Soomest pärinevad seadmed oma kodumaal Järvoja tõdemusel erinevalt Eestist üsna hinnas. Teisalt aga on kümne tegutsemisaasta jooksul Järvoja andmeil müüdud vast ehk viis tükki.

"Viimastel aastatel on küll mitmel korral küsimas käidud, aga kaubaks pole läinud," iseloomustab ta turuolukorda. Paremini pidavat müüma ahjud, kus on nii keris kui ka veepaak küljes, mitte puhtakujulised boilerid, kus paak on kivide asemel.

Puuboilerite nigelat läbimüüki tunnistab ka Koha. On ju nende hinnad sama mahuga elektriboilerite omadest üle kahe korra kõrgemad.

Ehituskauplusteski ringi vaadates võib tõdeda, et ikkagi on populaarseim elektriboiler, mille lihtsaim paigaldusvõimalus edestab gaasi- ja puuboilereid.

Valdo Vaker, ASi Eesti Gaas nõustaja
Puuboiler on ikkagi väga ebapraktiline. Tuleb varuda küttepuid, siis panna neid koldesse. Lisaks ving, puusodi. Seejärel peab ka tuha välja võtma.

Ühendamise poolest on lihtsaim ikkagi elektriboiler. Samas on selle puuduseks elektri hind, mis ületab ikka veel gaasi hinda, rääkimata puude omast.

Elektriboiler on mahttüüpi. Sõltumata tarbimisest kulutab see ikkagi elektrit. Lisaks on need väga mahukad. Võrreldes näiteks puuboileritega, soojendavad nad suure koguse vett üles aeglasemalt. Kuna gaasiboilerid töötavad läbivoolu põhimõttel, kus soojendatakse vaid hetkel läbitulevat vett, on nende maht väike - vast kaks kuni viis liitrit.

Võrreldes elektriboilerite ühe- kuni kahekilovatiste võimsustega, on gaasiboileri võimsus 20-25 kilovatti.

Erinevalt puuboilereist tuleb seadusandja nõudel vanemad kui viieteistaastased gaasiboilerid ohutuse nimel asendada.

Tõnis Kipper, majaomanik Tallinnast Nõmmelt
Meil on boilereid koguni kaks. Üks on maal saunas, mis jäi alles eelmisest omanikust ning on ehitatud suurest 500-liitrisest alumiiniumvaadist, mis kunagi kolhoosis väga tähtsat ülesannet täitis.

Teine on linnas Nõmmel, kus "pioneeripliidiga" sooja vett saab teha. Ka see kahesüsteemne boiler pärineb juba ammusest ajast ning läheb peagi vahetusse, sest ta eluiga hakkab läbi saama.

Puuküttega boilerit eelistan kokkuhoiu ning rohelise energia kasutamise mõistlikkuse pärast. Nagunii tuleb talvel pliidi alla tuld teha. Siis on kasulik seda soojust ka kasutada, mitte korstnasse suunata.

Paigalduses pole midagi keerulist, vaid paisupaagi süsteem tuleb hästi läbi mõelda ja teostada. Mõistlik oleks kasutada kütteringis destilleeritud vett, et vältida katlakivi. Muud olulist kasutamisel ja hooldamisel eriti polegi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing