Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik loodab reoveetrahvi väikefirmade abiga vältida

    Keskkonnaministeeriumi hinnangul on Ühtekuuluvusfondi (ÜF) veeprojektid põhjendamatult kallid ning väiksemate ehitusfirmade kaasamine hangetesse tooks 30-40protsendilise hinnalanguse.
    "Pakkujate ring on lihtsalt väga väike ja see lubab neil pakkuda ka kõrgemat hinda," selgitas keskkonnaministeeriumi ÜFi büroo spetsialist Keit Parts, kelle sõnul on alust arvata, et praegu läheb kuni 50 protsenti hanke maksumusest ehitusettevõtetele kasumimarginaaliks.
    Keskkonnainvesteeringute Keskuse ÜFi programmi koordinaatori Hannes Aarma sõnul on suurte hangete poliitika pärit euroveeprojekti algusaegadest, kui Tallinnas käis Euroopa Komisjoni delegatsioon, kelle soovitusel otsustati rangete tingimustega suurte rahvusvaheliste hangete kasuks, kuna loodeti kohale meelitada Euroopa ehitusfirmasid.
    "Meie mõtteviisi kujundati Euroopa turu suunas, mis avab suured võimalused ja uued dimensioonid, aga paraku eksisteerib meie ehitusturg tunduvalt väiksemas dimensioonis," nentis Aarma, kelle hinnangul jäi Eestil Euroopa Liiduga ühinemise eufoorias kohalike olude hindamisel kriitilisest analüüsivõimest puudu. Loodetud välisfirmasid Eesti veeprojekt kohale ei toonud, kõrged kvalifitseerimistingimused vähendasid aga kohalike pakkujate huvi ning kallinenud hindade tõttu jooksis veeprojekt lõpuks kinni.
    Aarma hinnangul võivad väiksemad hanked projektide maksumust leevendada, kuid suurt ja kiiret efekti see ei anna.
    "Meil on praegu suur tulekahju ja on selge, et seda käsikustutiga ei kustuta, kuid see pole põhjus jätta käsikustuti üldse kasutamata," ütles Aarma, lisades, et praegu lähevad olukorra päästmiseks käiku kõik käepärased vahendid.
    Ühe võimalusena soovitab keskkonnaministeerium rahapuuduses vaevlevatel omavalitsustel toimida koolipapa Lauri sõnade järgi - kui tervet rehkendust ei jõua, tehke pool.
    Nimelt on ministeeriumi veeprojektide büroo juhataja Karin Krooni sõnul ELiga kokku lepitud, et Eesti peab direktiivide alusel 2010. aastaks korda tegema üle 2000 elanikuga asulate reoveekogumisalad, teised aga võivad oodata. Kas see reoveetrahvi ära hoiab, pole kindel, sest Krooni hinnangul ei jõuta kõikides asulates praeguse tempo ja rahastamistingimuste juures projektidega tähtajaks valmis.
    "Me teeme valitsusele kindlasti ettepaneku lisaraha leida. Otsus ei sõltu enam keskkonnaministeeriumist," ütles Kroon.
    Veefirmad ja ehitajad peavad hangete etappideks jagamist õigeks suunaks, mis võimaldab väiksematel tegijatel hangetel osaleda ning hindu alla tuua.
    "Me ei ole siiani pakkumisi teinud, sest nii suurte hangete täitmiseks oleks pidanud moodustama konsortsiumi ja tegema ühispakkumise, mis on keeruline ja tülikas ettevõtmine," rääkis Facio Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Tromp põhjustest, miks nad veeprojektis osalenud pole. Trombi sõnul kasvab huvi ja konkurents, kui projektid on väiksemad ega nõuta hiigeltagatisi.
    Viimsi Vesi AS ongi seda teed läinud ning jaganud projekti piires hanked etappideks. Vee-ettevõte tegi ise projektid, hanked korraldatakse ehitaja leidmiseks. "Kui varem arvestas ehitaja pakkumisse riskifaktori ja projektijuhtimise kulu, siis nüüd on võimalik neid kulutusi vähendada," selgitas Viimsi Vee juhatuse liige Toivo Eensalu.
    Mina julgen küll öelda, et reoveetrahvi ei tule.
    Olen veendunud, et Euroopa Komisjon mõistab suurepäraselt, et kiirendatud korras täiendavate vahendite juurdeandmine veemajanduse korrastamiseks viiks galopeeriva inflatsioonini ja selliseid ettepanekuid meile ei tehta. Iga järgmise miljardi eest ei saa mitte täiendavat torukilomeetrit, vaid saab selle lihtsalt kallimalt kätte.
    Kindlasti ei kavatse me suunata veeprojektidesse laenuraha, kuna meil ei ole kavas laenu võtta. Samuti ei kavatse me heade aegade ülelaekumist täiendava inflatsiooni tekitamiseks suunata sisetarbimisse, sh veeprojektidesse. Omavalitsuste veemajandust tuleb rahastada veetariifide tõstmise kaudu. Sellele järeldusele jõudis ka riigikontroll ja olen veendunud, et riigikontrollil on õigus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.