Balkanis ühineb Kreeka Bulgaariaga

Tegelikult on tore kitsast krigisevat treppi pidi üles ronida, soe ja kodune, justkui läheks sõbrale külla. Kaks väikest toakest ja baarilett - see ongi restoran Balkan. Üldise värvigamma ja seintele maalitud piltide järgi otsustades küll rohkem Bulgaaria kui Kreeka restoran.

Menüüs oli tuttavaid Kreeka nimetusi, aga ka ridamisi tundmatuid, mida arvasin Bulgaaria roogadeks, sest Bulgaaria köögist ei tea ma midagi. Aga olgu Kreeka või Bulgaaria, mõlema maa köögis on rõõmustavalt palju köögiviljaroogasid. Kreeklased oskavad baklažaaniga eriliselt hästi ringi käia (võib-olla ka bulgaarlased). Siinne grillitud baklažaan koos suvikõrvitsate ja jogurtikastmega oli päris tore. Suppide hulgast leidsin taratori, Bulgaaria kuulsa külma jogurti-kurgisupi, mis siin oli küll keefiriga tehtud. Olgu jogurt või keefir, mõnusad mõlemad ja supp oli hea.

Proovisime ära ka ühe liharoa - ahjulamba veinikastmes. Kaste oli keskpärane ja lisandid standardsed, aga lammas oli pehmem ja mahlakam kui enamikul meie restoranide taldrikule jõudvatest lammastest. Täidetud paprikas pidi olema fetajuustu, nii kinnitas ka ettekandja, aga kui uurisin, kuhu feta jäi, siis selgus, et seda oli täidiseks kasutatud munaga võrreldes nii vähe, et kuidagi ei suutnud feta maitset üles leida. Usun ettekandjat, aga selleks, et menüüs äramärkimist väärida, oleks täidis võinud tublisti juustusem olla.

Üks menüüs olev roog tekitas küll imestust. Melba-nimeline virsikumagussöök, mida serveeritakse jäätisega. Kuulus Prantsuse kokk Auguste Escoffier serveeris seda esmakordselt Londoni Savoy hotellis Austraalia primadonna Nelli Melba auks korraldatud pidusöögil. Rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul on selle magustoidu koostisosad küll varieerunud, aga põhiliselt kuivanud apelsinitükkidest koosnev ja jäätisega serveeritud puuviljasalat küll seda auväärt ajalooga roa nimetust ei vääri. Oleks justkui nii, et lähed poodi Porschet ostma, aga saad Zaporožetsi.

Teenindus oli Balkanis mõnus ja kodune, just selline, nagu väikeses kahetoalises restoranis peakski olema. Kahjuks ei olnud restoranis rohkem külastajaid kui meie. Tühjas restoranis on ikka tunne, et midagi peab seal viltu olema. Imelik, et just mina olen ainuke sööja, kellele see koht kõlbab.