Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas õppimise kõrvalt ära elada?
Päevast päevad korrutatakse (üli)õpilastele, et kool on "täiskohaga töö". Ideaalis möödub enamik päevast raamatute taga, natuke saab ka puhata ja mängida, ent tööl käimiseks pole aega ette nähtud. Aga mis saab siis, kui tahaks kooli ajal ka normaalselt ära elada?
Keskkoolis tahetakse olla juba iseenda peremees. Järgi on vaja proovida kinod, kontserdid, minna sõbra või tuttava sünnipäevale.
Alati vanemad meelelahutuseks raha ei jaga. Kas viimast tõesti pole või siis kiusust, mille järel tuleb mängu paljuleierdatud argument: "Kui tahad üht või teist, teeni ise, mine tööle."
Kool tööl käimise mõtet väga ei toeta. Ettekandja päevad ulatuvad ööni, laps väsib ära ja on tunnis tähelepanematu. Isegi töö infokeskuse letis või kodus kirju vormistades võtab ära väärtuslikku aega, mil õpilane peaks tegema koolitükke või valmistuma eksamiteks.
Kooli lõpetamine on prioriteet ja sillutab teed tulevikku. Ometigi ohverdatakse õpiaega suhteliselt kergekäeliselt, kui tekib võimalus lisaraha teenida.
Suvel teenitust terveks aastaks ei jätku. Kohvikutesse ja müügilettide taha kõik ära ei mahu. Alaealistele on seatud ka töötundide piirmäär, nii et oma lemmikjalgratta jaoks raha kogumine muutub raskeks.
Kuna ülikoolis on õppekoormus väiksem ning loenguid on päevas enamasti vähem kui gümnaasiumis koolitunde, otsivad paljud tudengid endale poole kohaga tööotsa.
Töötava tudengi ülikoolikogemus erineb drastiliselt õppiva tudengi omast. Kui pinged ei kulmineeru juba 2. kursuse lõpuks, siis bakalaureuse lõputöö tegemine on töö kõrvalt tõeline pähkel.
Stipendium on võimalus premeerida tudengeid nende tubli õppetöö (!) eest. Tartu Ülikool peab praegu piisavaks stipendiumisummaks 800 krooni kuus. Selle raha teeniks ka miinimumpalga eest töötav tudeng endale kõigest nädalaga.
Autor: Ellen Murula