Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tartu kunsti lugude kümnes peatükk

Tiina Kolk 07. september 2007, 00:00

Kuigi suurema osa ekspositsioonist moodustab maalikunst, on näitusel väljas ka skulptuuri ja graafikat.

"Valisin tähtteosed - kõige säravamad ja iseloomulikumad näited, tipud kõige olulisemate kunstnike loomingust. Et vaatajail oleks äratundmisrõõmu. Ei püüdnud panna kõiki autoreid, vaid kõige silmapaistvamaid loojaid," selgitab näituse kuraator kunstiteadlane Reeli Kõiv.

"Kunstist rääkides jutustatakse ju alati lugusid. Tartu kunsti narratiivid seonduvad enamasti siin tegutsenud õppeasutuste ja nende ümber tekkinud koolkondadega: Tartu ülikooli joonistuskool (baltisaksa kunst), kõrgem kunstikool "Pallas". Õppejõud ja lõpetajad, sealhulgas on eraldi välja toodud naiskunstnikud."

Näitust komplekteerides püüdis Kõiv leida teoste ja autorite võrdluste kaudu (Johani, Liimand, Haamer, Kummits - üks punt; Pärsimägi, Kõks - teine; Vardi, Kits - kolmas) vastust küsimusele, mida tähendab "pallaslikkus"?

"Kõrvutasin sama teema - interjööri - lahendusi eri laadis maalivatel pallaslastel: Nikolai Kummitsa vanahollandilik tumepruunides toonides "Talutuba", Karl Pärsimäe kirgas, vaid värvile ja mustrile rajatud tasapinnaline "Talutuba soemüüriga" ja kolmandaks Elmar Kitse impressionistlikus pintslikäekirjas loomuliku aknast tulvava valgusega üle kallatud "Viiuldaja". Teema on sama, aga kui erinevad lahendused!" nendib kunstiteadlane.

"Väga huvitav on ka Teise maailmasõja järgne kunst. Tartu sõpruskond - 1960. aastate uuendusmeelsed maalijad ja nende vaimne isa Sooster, TÜ kunstikabineti eri ajastud (Kaljo Põllu, Visarid ning Andrus Kasemaa aegne kunstikabinet), 1988. aastal sündinud Kursi koolkond eesotsas Ilmar Kruusamäe ja Peeter Allikuga ning lõpetuseks TÜ maaliosakond, mis juba üle 10 aasta viib Tartus kujutava kunsti proffide liini edasi. Seega jutustus koolkondade ja sõpruskondade kaupa," arutleb kuraator.

Reeli Kõiv on põiminud näituse kollektsiooni veel teisigi lugusid. Näiteks kunstnike perekonnad A. M. Hagen ja J. W. Hagen-Schwarz - akadeemilis-romantilistest maalijatest isa ja tütar. Või Elmar Kitse dünastia - Elmar Kits ja Linda Kits-Mägi, nende tütar Saskia Kasemaa, Kitse väimees Andrus Kasemaa, viimaste poeg Markus Kasemaa - kõik on oma töödega esindatud.

Muide, sel näitusel on esmakordselt väljas Elmar Kitse Stalini ajal maalitud sotsrealistlik perepilt abikaasa ja lastega, kus vaid aknast voolav valgus tema eelmist impressionistlikku perioodi meenutab. "Tuhmid ja tumedad värvid aga vihjavad ajastu surutisele," kommenteerib väljapaneku koostaja.

Meeldiv kujundus ja publikusõbralikud saatetekstid hõlbustavad "Tartu kunsti lugudest" osasaamist neil, kes pole Emajõe Ateena kunstiajalooga kursis.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:49
Otsi:

Ava täpsem otsing