Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Second Life: maailm maailmas

Martin Hanson 09. september 2007, 23:00

Paralleeluniversumis kolavad ringi kuulsad kirjanikud, kes oma raamatutele pühendusi kirjutavad, kuulsad lauljad, kes kontserte annavad, ja tudengid, kes Princetoni ülikoolis kaugõppes juurat või sotsiaalteadusi tudeerivad. Muuski on virtuaalreaalsus tavareaalsusega sarnane, vaid veidi utoopilisem: lendamine ja teleportatsioon on sama tavalised mis meil tramm number 3.

Second Life'i (Teine Elu - ingl k) keskkond, kuhu värske uudise kohaselt läheb ka Eesti riik oma ametliku saatkonnaga, on paik, kus liigub päris raha ning toimivad päris ärisuhted. Statistika järgi liikus Teises Elus viimase 24 tunni jooksul käest kätte 13,2 miljonit krooni.

See on paik, kus kinnisvaramahhinatsioonid on sama reaalsed kui sahkerdused Tallinna vanalinna korteritega ning iga eluliselt oluline liigutus maksab. Tahad omale maja, maksa. Vajad uusi huuli, maksa. Õhtul klubisse, jälle maksa.

Stroker Serpentine, Second Life'i Larry Flint müüs aasta alguses enda loodud seksiturismilinna Amsterdami ühendriiklastest investoritele 600 000 krooniga. Praegu programmeerib mees seksimänguasju ning peab bordelli maiguga klubi, kus inimesed paljalt tantsimas käivad ja oma soovidele pisikese raha eest "vastuse" saavad.

Siis on veel "arhitektid", kes tegelikult seda maailma loovad. Maja ehitus käib samamoodi nagu päriselus, iga klots tuleb eraldi valmis programmeerida ja siis kohale asetada, iga puu kasvatada jne.

On teenusepakkujad, loengupidajad ning kõige tulusama äri esindajad ehk maaomanikud. Üle maailma on firmasid, kes pakuvad osta kas dollarites või eurodes maad Second Life'i keskkonnas.

Raha saab teha aga kõigega. Teed kellelegi uue soengu, müüd uut nägu või riideid. Tihtipeale ületavad teise elu sissetulekud esimeses elus teenitava kordades.

"Tegemist ei ole enam lihtsalt mänguga," räägib virtuaalkunstnik Kimberly Rufer-

Bach, kes lisab, et Second Life'is on ülikoolid, MTÜd ning ettevõtlus, mis kõik virtuaalsuse lehma lüpsavad.

Tehnokratt Peeter Marvet leiab aga, et on uuemaid ja tunduvalt laiema ulatusega viise, kuidas Eestit reklaamida, kui seda on Teine Elu.

"Juba jupp aega tegeletakse teiste infokanalite vahendusel suhtlemisega. Olgu selleks siis MySpace või uus asi nimega Facebook. Lisaks ei ole ka kuulda, et inimesed oleksid miljonärideks saanud Second Life'i keskkonnas asja ajades, erinevalt MySpace'i kodulehti kujundanud tüdrukust, kes miljonäriks ikkagi sai," sõnab Marvet.

Teoreetiliselt on Second Life'i keskkonnas võimalik äri teha, leiab Marvet, kuid neid, kes seal oleks palju raha teeninud, väga palju ei ole.

"On arhitektid, kes loovad suurkorporatsioonide peakortereid, ning maaga äritsejad. Kuid see on ka kõik," mainib Marvet.

Marveti arvamusele, et tegemist on asja ülespuhumisega, oponeerib aga number, mis näitab, et viimase kolme kuu jooksul on Second Life'i maailma loomiseks investeeritud 22 miljonit inimtundi.

Galerii MOOG üks omanikest Distant Signals ehk suhtekorraldusguru Daniel Vaarik on Teises Elus vana olija, kes praegu kureerib välisministeeriumi virtualiseerimist.

"Virtuaalsuhted lähevad reaalses elus edasi. See tähendab, et usaldus on ülioluline, sellel baseeruvad nii ärisuhted kui ka muud kokkulepped," räägib Vaarik. Second Life'is on lepingud, mis näevad ette reaalset tasu tehtu eest.

Eesti saatkonna arhitektile makstakse töö eest Lindeni ehk Second Life'i looja Linden Labsi järgi nimetatud maksevahendiks oleva dollariga. Ühe krooni eest saab 23 Lindeni dollarit.

Vaarik nimetab Second Life'i väikeste gruppide kommunikatsioonikanaliks. "Massipromo siin teha ei kannata, infot saab liigutada vestluse ja linkidena. Suuri tekste ja asju ei kannata süsteem välja," räägib Vaarik.

Suurim probleem laienemisel ongi paregu tehnoloogiline keerukus. Lisaks on süsteem veel suhteliselt aeglane, mida näitab ka loojate üleskutse, et suurtele massiüritustele, nagu näiteks kontserdid ja loengud, tuldaks ilma juusteta. Iga juukse liikumine ja väljaraalimine aeglustab süsteemi.

Vaarik märgib, et mõne kuulsa majandusteadlase või futuristi Eestisse toomine maksab mitukümmend tuhat krooni. Second Life'is on nende loengud aga odavad.

Eesti saatkonnahoone arhitekt Scope Cleaver, kes on Second Life'i keskkonnas eksisteerinud mullu oktoobrist, räägib, et kõik algas hobina, kuid kasvas tööks.

"Tänaseks on asi arenenud aga tõsiseltvõetavaks karjääriks, kus ma teenin piisavalt, et enesega hakkama saada," räägib Cleaver, kelle päriselust on teada vaid see, et peamiselt tegutseb mees USAs.

"Ma näen kurja vaeva, et oma tegelikku isiksust peita," sõnab Cleaver, kes näitab karjäärivõimalusi numbritena - tervelt 295 inimest teenisid augustis Teises Elus 24 000-60 000 krooni.

Cleaver ise töötab 100% ainult virtuaalsuses ja tunneb paljusid, kes kogu või osa igakuisest sissetulekust Second Life'is teenivad.

Oma pärisnime Cleaver artiklisse kirjutada ei luba. Arhitekt põhjendab, et on loonud oma karakteri ümber brändilaadse aura ning see toimib hiilgavalt. Seda kinnitab ka Vaarik. "Ta on kuulsus ja legend Teises Elus."

Hollandi turismiamet oli esimene, kes riikliku organisatsioonina ennast Second Life'i keskkonda sisse sättis. Eesti välisministeerium loodab oma virtuaalesinduse Second Life'is avada 11. novembril.

"Uudis oli neljapäeval BBCs, reedel France Pressis ning täna (eelmisel esmaspäeval - toim.) oli sellest lugu Le Monde'is. Ütleme nii, et kasum on juba välja võetud selle näol," räägib välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk. "Täna on see üks kiiremini arenevaid keskkondi maailmas."

Aasta alguses oli Second Life'iga liitunuid mõnisada tuhat. Praegu omab õigust virtuaalsuses ringi kolada üle 9 miljoni kasutaja.

"Kui kas või 100 inimest tuleb Eestisse ja jätab siia 1000 krooni, siis on meie investeering tasa. Kui ma teen sama raha eest voldikuid või panen ministeeriumi seinale Arraku maali, siis see mulle seda raha tagasi ei too. Uudis on levinud Indiast Californiani ja Rootsist LAVini, alati ei saa rahas kasu arvestada," sõnab Kokk.

Kokk kinnitab et praegu "saatkond" konsulaarteenuseid pakkuma ei hakka, samas leiab ta, et kui asi areneb siis: miks mitte.

Põhimõtteliselt on ka Eesti esinduse loomine Second Life'i keskkonnas üks samm nii-öelda digitaalse kommunikatsiooni juhtimises, mis võib tulevikus enda alla võtta ka YouTube'i ja MySpace'i.

Eesti 24 tundi ööpäevas 7 päeva nädalas avatud saatkonna eesmärk on põhiliselt kultuuri eksport, kaalutakse ka mõningate e-teenuste lisamist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 18:34
Otsi:

Ava täpsem otsing