Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalev kasumis vaid paberil
Kalevi majandusaasta aruandes tegi kõrge kasumi võimalikuks kinnisvarainvesteeringute ümberhindamine. Kuna sama number on kajastatud ka kasumiaruandes, siis ongi reaalsest 60 miljoni krooni suurusest kahjumist saanud võluväel 30,5 miljonit krooni ihaldusväärset kasumit.
Väikeinvestorist Pärnu maavanemale Toomas Kivimäele valmistas paberil kasum pettumuse. "Mina lähtusin 30miljonilisest kasumist ja mulle meeldinuks, kui see oleks tulnud ikka põhitegevuse kaudu," sõnas Kivimägi.
"See mulle head meelt ei valmista ning teeb natuke murelikuks küll," rääkis ta, kuid ei mõistnud Kalevit hukka. "Seda ei saa kindlasti hukka mõista, kuid peaasi, et asi oleks õiglane ning mitte liiga üles ega alla hinnatud," sõnas Kivimägi.
Äripäeva finantsdirektori Jaan Silveti sõnul ei peegelda selline kinnisvara ümberhindamisest tulenev fantoom-kasum firma kvaliteeti. Tema sõnul tähendab see aktsionäridele pigem ohu märki. Ta lisas, et ümberhindamisel baseeruv firmakasum ei näita jätkusuutlikust. "Investoreid huvitab ikka see, kuidas firmal tegelikult läheb," nentis Silvet.
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindamine on Kalevi kasuminumbri ka varasematel aastatel pinnal hoidnud. Kui kasumitest maha lahutada ümberhindamisest tulenev osa, siis viimati nägi Eesti tuntuimat kaubamärki kandev firma positiivseid numbreid 2003. aastal.
Kalevi juhi ja suuromaniku Oliver Kruuda sõnul on tegu numbrite tõlgendamise küsimusega.
"Ilu on vaataja silmades ja kui sa tahad seda numbrit niipidi näha, siis ongi see nii," ütles Kruuda. Tema sõnul tuleb vastavalt seadusele kinnisvarainvesteeringuid igal aastal ümber hinnata ja muutused ka bilansis kajastada.
"Kõik Kalevi aktsionärid võivad kaks kätt rinnale kokku panna ja olla tänulikud selle eest, kui palju Kalevi kinnisvaraäri on neile raha sisse toonud," ütles Kruuda.
Andris Jegers, KPMG Baltics ASi tegevjuht
Oluline on see, kes kinnisvarainvesteeringuid hindab. Eestis on võimalus võtta ükskõik milline kinnisvaramaakler, kes on semu, ja lasta tal panna mingisugune number. Selline asi pole enam kellelegi saladus. Kindlasti pole aga nii, et mingi maakler annab oma hinnangu ja audiitor kohe aktsepteerib seda.
Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutumist tuleb aga kontrollida vähemalt kord aastas, veendumaks, et see pole muutunud. Igasugused muutused kajastatakse ka kasumiaruandes.
Heigo Metsoja, Arco Vara investorsuhete juht
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindamine on ettevõtte jaoks üsna selgete reeglitega kohustus ning reaalsus on ka see, et kinnisvarainvesteeringute väärtus siinses keskkonnas pidevalt muutub. Kui hindamised on tehtud vastavalt reaalsele turuolukorrale, siis võiksid investorid igati rahul olla.