Linnadel ja valdadel puudub säästmiseks jaks

Vaid Viimsi vald hakkas tänavu kolme protsenti oma eelarvest selleks loodud stabiliseerimisfondi kandma. Viimsi vallavanema Urmas Arumäe sõnul kannab vald järgmisest aastast fondi viis protsenti eelarvest. Selle kasutamiseks on eraldi kord: ettenägematud asjad, loodusõnnetused, kasvõi kohtukulud, ütles Arumäe.

Viimsi rahandusjuht Tähve Milt täpsustas, et seni ongi stabiliseerimisfondi raha läinud ühe kaotatud maavaidluse hüvitise maksmiseks.

"Kohtuotsus sundis sealt 7,3 miljonit krooni välja maksma, kokku peame maksma 22 miljonit," lausus ta. Viimsi vald on tänavu nii stabiliseerimisfondi kui ka tavalisse reservfondi kandnud eelarvest 108 miljonit krooni.

Säästudest võiks Mildi sõnul tasuda ka näiteks pangalaenude intressitõusud. Viimsi aastaeelarve koos täiendusega on tänavu 300 miljonit krooni.

Seevastu ühes teises Harjumaa rikkamas vallas, Sakus, mingit raha üle ei jää. Vallavanem Arvo Pärniste rääkis, et seisvat raha lihtsalt ei teki. Kui midagi jääb kulutamata, kandub see järgmisse aastasse.

Pärniste sõnul on Sakus karjuv puudus lasteaiakohtadest, teed vajavad raha. Lisaraha kulub sinna ja asendab järjekordset pangalaenu. Saku valla eelarve on tänavu 174 miljonit krooni ja lisaeelarve tuleb kuni 8 miljonit. "Minu praktikas pole kunagi sellist raha olnud, et üle jääks. Puudu ka ei jää," hindas pikaaegne vallavanem.

Suurtes linnades ei anna samuti erakorralist reservi koguda. Tallinna finantsjuht Katrin Kendra vastas, et Tallinna linna eelarve ei ole ülejäägis. "Linna tulem on kahel viimasel aastal olnud küll positiivne, kuid seda tänu vara ja osaluste müügile. Investeerimisvajadus on kordades suurem kui linna omavahendite maht," kirjutas Kendra.

Tartu linnas on olukord abilinnapea Karin Jaansoni sõnul sarnane. "Me laename raha, et kohustusi täita," sõnas ta. Praegu on Tartus lugemisel teine lisaeelarve 35 miljoni kroonise mahuga. Lõviosa sealt läheb lasteaedadele ja koolidele ja uuele Vabaduse sillale.

Pärnu linnavalitsusel ei ole kohustust teha stabiliseerimisreservi, teatas abilinnapea Vambo Talu. Osa aastavahetuse jäägist läheb küll suunamata kuludeks ja need vahendid on likviidsusfondis, mille jaotamine on volikogu ainupädevus, lisas ta. Pärnu linna eelarve on tänavu 710 mln krooni ja kaks lisaeelarvet kokku 89 miljonit.

Omavalitsuste eelarveülejääk kasvab üle hulga aja teist aastat järjest ja oli rahandusministeeriumi andmetel tänavu juuli lõpuks hoiuste näol 2,7 miljardit krooni eelmise aasta lõpu 1,8 miljardi krooniga võrreldes.

Ülejääk oli omavalitsustel mullu kokku üle poole miljardi krooni ja esimest korda pärast 1990ndaid aastaid.

Selle aasta omavalitsuste eeldatav eelarvetulu maht on 21,3 miljardit krooni, riigieelarve tulu ilma sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseteta on eeldatavasti 50,1 miljardit krooni.